Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #3b: Inventuur
Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.
Are Kool / Toredad Totsid
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Me oleme harjunud, et koolimaja seintel on riputatud vaatamiseks selle koolile omased tööd. Tegime vaid osadest kollaaži. Kaunistused ja tööd seintel muudavad kooli õhustikku, loovad hubasust ja oma maja tunde ning on tihti õpetlikud ja olulised kooliperele.
Tere noored!
Aitäh toreda teema eest.
Arhitektuur ja disain reeglina loovad ruumi, kus elada, koolis käia või muul moel toimetada. Kuid see ruum on anonüümne nii kaua, kuni selles elavad inimesed oma jälge sinna pole jätnud. Pildid ja muud toredad teosed seinte peal räägivadki meile selle maja asukatest. Nagu te ise ütlete, see loob hubase tunde ja selle oma maja tunde. See on väga oluline ja pole mingit vahet kui ilusad või vähem ilusad need pildid seintel on. Need on rohkem märgid kui pildid, mis tähistavad territooriumit. Tänapäeval kahjuks juhtub liiga sageli, et ehitatakse ja disainitakse maja ning inimesed, kes sinna elama asuvad, ei julge ühtegi asja sinna majja osta ilma sisearhitekti või disaineri loata. Põhiline mure on, et kas ikka stiililt ja välimuselt sobib. mina arvan, et maja peab olema elanike nägu ja neile meeldima, mitte kellelegi teisele.
Samuti on see informatsioon, mida näeme. Keegi soovib meile midagi öelda. Kunsti puhul on tore see, et meil on võimalus ise tähendus anda pildile mida vaatame.
Tore oleks teha kooli peal väikest katset. Näiteks nende olemasolevate piltide vahele toredaid ja positiivseid sõnumeid peita ja vaadata , kas keegi märkab :) Sellest võib lausa traditsiooni teha, et iga uue nädala alguses on uued sõnumid ja väike võistlus ka, et kes kõige rohkem sõnumeid üles leiab.
Jõudu ja rõõmu
Merike
Are Kool / Vinged Vennad
Romet Kakko, Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson, Karl- Martin Võigas
Are Kool on kolmekorruseline. Meie pildistasime iga korruse üheskoos mängimise olulisemad võimalused: I korrusel saab kõksida lauatennist, II korrusel piljardit, III korrusel on laua- ja põrandamängude nurk.
Tere noored!
Teil on vinge kool, kui seal saab lausa piljardit mängida. Tore, et valisite kooli pealt just lõõgastavate tegevustega seonduva. Sageli unustatakse ära, et koolis võiks ka lahe ja fun olla. Kas te olete aga märganud millisel korrusel kõige vilkam tegevus käib? Kas lauatennise, piljardi või lauamängude juures? Ja kui suur publik näiteks piljardimängu jälgib? Ja kas teie koolis ka piljardimängu reegleid õpetatakse, neid on ju ka omajagu palju versioone. Ja turniirid näiteks, kus kooli peale tekib üldarvestus punktidest ja poolaasta või kooliaasta lõpus selguvad võitjad.
Tore oleks ka teada saada millal ja kuidas sündisid lauatennis ja piljard. Ja mis on nendes mängudes see magnet, mis inimesi neid mängima tõmbab? Lauatennises on lisaks tehnilisele oskusele kiirus vajalik. Piljardis on ehk psühholoogiline vastupidavus, mis strateegiat teostada aitab. Nii palju mõtteid tekib kohe. Soovitan minna sügavamale uurima, miks inimesed üldse mängivad :) ja proovida äkki ise mõni mäng disainida...
Jõudu ja loovust
Merike
Aegviidu Kool / Aegviidukad
Anett Liisa Parts, Darren-Louis Rim, Grete-Marisol Kivisoo, Tõnn Krevald
Otsustasime seekord inventeerida kõik koolis leiduvad toolid. Kuna kool on piisavalt väike ja ruume vähe siis ei olnud ülesanne küll keeruline kuid kui selgus, et toole on 46 erinevat tüüpi - kulus aega päris palju, et kõik üle lugeda. Võtsime appi oma oskused digimaailmas ja jagasime ülesanded. Kaks õpilast käisid tahvelarvutiga mööda koolimaja ja pildistasid/loendasid ning saatsid info nn. andmesisestajale. Andmesisestaja lisas tabelisse pildid ja koguse, neljas õpilane aga kontrollis kogu tabelit ja lisas tabelisse toolide materjalid. Oli põnev jälgida, kuidas ühte dokumenti on võimalik erinevates kohtades ja erinevate seadmetega ühel ajal täita.
Tulemus:
meie koolis on 46 erinevat tüüpi toole, koguarvuga 291 tk;
kõige rohkem toole oli saalis 47+40=87;
kõige mugavamad tugitoolid asuvad direktori kabinetis - 2 tk;
kontoritoole on kokku 5 tk - seega mitte igas klassis ei ole nn. mugavat õpetajatooli...;
õpilaste poolt tehtud toole 2 tk;
renoveeritud toole 11 tk;
kõige enam kasutatvad materjalid: metall, puit, tekstiil.
Tere noored!
Küll on äge lugeda, kuidas te tiimitööd korraldasite. Ja nagu näha saite ka kogemuse, kus pealtnäha lihtne ülesanne väheke keerulisemaks osutub. Samuti on hea, et te lihtsalt toole üles ei loendanud vaid ka nende eripalgelisusele tähelepanu pöörasite. Nii palju erisuguseid toole tekitab küsimuse, kuidas need toolid on teie kooli sattunud? Millise teekonna on need läbinud? Ja kas asjaolu, et kõikidel õpetajatel ei ole mugavaid toole, on äkki nende õpetajate valik? Ja miks on direktori kabinetis 2 tugitooli, kas talle ühest ei piisa? Või on teine tool kooli kutsutud lapsevanemale või direktori juurde saadetud õpilasele? Mõlemal juhul võib mugavat istumist vaja olla, kui närv sees on :)
Tegelikult on see ju tore, kui maja peal on hästi palju erinevaid toole, siis mõni tool ikka mugav ja sobilik on. Muidu on koolids ikka nii, et igal pool on ühesugused toolid ja kui see tool ei sobi, siis on igal pool ebamugav istuda. Tallinnas oli kunagi ammu üks restoran, kus ei olnud ühtegi üheseugust tooli ja toole oli kokku 102 tk, kõik absoluutselt erinevad.
Võiksite teha ka uuringu, millised toolid on kõigi lemmikud, hääletage ja vaadake milline tool võidab :)
Jõudu ja rõõmu
Merike
Kommenteerivad: Merike Rehepapp