Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Lihula Gümnaasium / Harilik harilik

Ülesanne #8: Makett

Makett kooliruumi uuest kujundusest.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Meie makett on hetkel veel natuke poolik aga täiendame seda kohe kui on võimalus koolis kohtuda. Plaan oli teha olemasolev osa hallist papist ja muudetud ning lisatud detailid mustaga nagu on näha trepilahenduse juures.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Laura:
Teil on tehtud väga hea põhi maketiks. Ruumiloogika tuleb ilusti välja. Hall on hea neutraalne värv aluse loomiseks. Mulle meeldib teie mõte ka kasutada kontrasti uue ja vana osa vahel. Kuid soovitan mõelda, kas erinevaid tekstuure, mis te oma lahenduses olete lisanud, annaks paremini esile tuua hoopis erivärvidega. Võimalus oleks muidugi kasutada ka musta tooni, kuid erinevate tekstuuridega materjale.
Oma elementide maketeerimisel soovitan kasutada näiteks kartongi. Seda on väiksemate asjade tegemisel lihtsam vormida, kui paksu halli pappi. Võite muidugi katsetada igasuguste materjalidega.
Jõudu ja jaksu edasises töös.


Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Võtsime kokku kõik oma ideed ja analüüsisme koos läbi. Ideekaksikud oli võimalik leida tõesti kõigile ideedele. Oma lahendusi vaadates oli iga töö puhul mõni lahendus, millest oldi nõus loobuma. Olemasoleva trepi juurde oli pakutud kõige rohkem lahendusi ja seal tegime lõpuks hääletuse, millest loobume ja millega edasi läheme. Loobusime kõigist olemasolevatest ideedest ja edasi liigume hoopis ühe idee edasiarendusega. Laiendame trepiastmed suurte astmetena, mis on mõeldud istumiseks ja ajaveetmiseks. Kuna koolid on jälle suletud ei saanud ka seda kohta täpselt üle mõõta. Täpsustame hiljem jooniseid koos maketi valmistamise ajal.
Garderoobis asendaksime olemasoleva kinnise seina värviliste tumbadega, mis tekitavad piiri koridori ja garderoobi vahele aga ei takista liikumist eraldi igasse vahesse. Lisaks saab tumbasid kasutada abipinnana riietumisel ja isumiseks. Ülejäänud elemendid paigutasime ruumi vastavalt võimalusele. Asukohad täpsustamel suurel joonisel samuti koos maketiga.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Laura:
Te olete leidnud väga toredad ideekaksikud. Rõõmsad värvid sobivad koolikeskonda väga hästi. Lisaks kiidan teie oskust kombineerida oma varasemad ideed üheks tervikuks.
Tore, et olete trepi juures jõudnud ühisele lahendusele ja keskendunud istumise loomisele. Istumiskohtade loomine jooksis kõigist varem pakutud lahendustest läbi ja kõige olulisem ongi tabada ära soovitud funktsioon. Astmestiku lahenduse juures soovitaksin kaasata rohkem olemasolevat treppi. Näiteks käsipuu mõnest kohast eemaldamisega või astmete kokku viimisega saab luua ühtsema terviku.
Teie istmevalikud on väga toredad ja pakuvad erinevaid kohti olemiseks. Mõelge, kuidas istmed moodustaksid ühtse terviku. Mängida saate nii värvide, materjalide kui ka kujuga.
Jään huviga ootama, milline teie lõpptulemus välja näeb. Jõudu ja jaksu!


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Kool läks distantsõppele enne kui jõudsime koos lahendustega tegelema hakata. Seepärast pani peale virtuaalset arutelu iga õpilane oma ideed kodus paberile.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Laura:
Teil on palju toredaid mõtteid. Väga meeldivad liikumist soodustavad lahendused nagu lõuatõmbekang ja erikujulised istumised.
Juba olemasoleva trepi ära kasutamine ja sellele juurde ehitamine on väga hea lahendus, kuidas kaasajastada kooliruumi. Sisseehitatud elemendid aitavad hoida ruumi terviklikuna. Spiraalsed istumiskohad ruumi keskel teevad küll olemist mõnusamaks, kuid võivad jääda liikumisele ette. Võib-olla sobiks ruumi keskele hoopis modulaarne (muudetavate osadega) mööbel, mis saaks moodustada ka spiraale. Nii saaksid õpilased ise valida, millist ruumi osa kasutada. Väga tore, et olete välja toonud erinevaid istumise viise nagu kiiktool, võrkkiik, kott-tool jne.
Praktiliste elementide välja toomine nagu veevõttukoht ja istumine garderoobi juures on väga oluline. Need võivad tunduda küll väikeste osadena ruumis, kuid lisavad palju juurde kasutajakogemusele ning seega muudavad ruumi mõnusamaks.
Rippuv kunstitöö või lühter on hea viis, kuidas tuua ruumi hubasust. Soovitan mõelda, kuidas see võiks ühendada koolimaja erinevaid korruseid.
Pidage meeles kindlasti ruumi mõõte. Projekti jooniseid tehes mõelge välja, kui palju ruumi mingi mööbliese võtab.

Jõudu ja jaksu järgmiste ülesannetega!


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Tegime koos koolimajas ringkäigu ja kaalusime erinevaid ruume. Valisime fuajee+garderoob, kuna need on omavahel otseselt seotud nii ruumina kui liikumisega. Fuajee osa seinad värviti vaheajal ühte värvi. See ühtlustab juba natuke seda ruumi.
Vastused küsimustikule:
1. Siin asuvad peamised sissepääsud ja garderoob. Ilma selleta ei oleks võimalik, see on hädavajalik liikumissõlm.
2. Seda kasutab kogu koolipere. Tegevus: sisenetakse majja, vahetatakse jalatseid ja riideid. Vaatlus toimus 13:05-13:15 vahetunnis ja ruumis loendasime natuke üle saja inimese sel ajal. Enamasti liigutakse garderoobi ja edasi majast välja või siis vastupidi. Kindlasti oli oluline, et vaatlus toimus vahetunni ajal kui enamus õpilasi liigub ringi.
3. Avar, minimalislik, haisev.
4. Liigutakse trepist alla, garderoobi ja edasi õue või ka vastupidi, osaliselt ka seistakse jutustatakse, istutakse pingil. Liikumise tempo on rahulik. Ruum mõjutab inimeste asendeid ja liikumist garderoobis - riiete ja jalatsite vahetus.
Lisasime liikumisskeemi pildina.
5. Ruumi sisustus: 2 pinki, riidenagid. Piire garderoobi ees on üleliigne ja tekitab pigem segadust. Fuajees on pigem sisustust puudu, et seda hubasemaks muuta. Oleks vaja juurde istumiskohti.
6. Lärm, inimeste valjud dialoogid, kõigest räägitakse.
7. Ebameeldiva jalahügieeni lõhn, higi, toit, desovahend. See lõhnasegu on seal alati.
8. Vahel helgem, vahel hämar, tulenevalt ilmast.
9. Palavalt, ebamugavalt, häirituna, tühjana.
Kuna ruum on keerukas kasutame tulekahjusignalisatsiooni skeemi ja lisasime sinna kontrollmõõte, et edasise jaoks teha endale õiges mõõdus alusplaan.
Ruumi kõrgus on 2.7m. Lisasime pildina.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Laura:

Teie asukoha valik on põnev ja väljakutsuv. Kiidan julget valikut! Tegu on keerulise ruumiolukorraga, mida kasutavad kõik koolimaja külastajad. Nagu te ka ise mainisite, et tegemist on hädavajaliku liikumissõlmega.
Liikumine on teie asukohas äärmiselt oluline ja teie skeem annab seda arusaadavalt edasi. Oma lahendust tehes mõelge kindlasti, et kuidas see mõjutab liikumist. Samuti soovitan mõelda materjalidele ning kuidas need mõjutavad ruumis olemist. Hubasust saab luua ka soojade materjalide, nagu puit ja tekstiil, ruumi toomisega. Teie koolis on ka väga lahe avar trepikoda. Seda kõrgust võiks toredalt ära kasutada.

Jõudu ja jaksu järgmiste ülesannetega!


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Meie tavapärane koolitulek on enamasti selline, et enamus meist tulevad liinibussidega Lihulasse ning sealt edasi jala veel mõnisada meetrit kooli.
On ka neid kes tulevad jala otse kodust kooli, nemad on siis need, kes elavad kohapeal. Soojemal ajal on ka mõni üksik, kes on nt. kooli hilinemise korral tulnud jalgrattaga kooli 6 km kauguselt.
Teatavasti oleme distantsõppel taas ning pidime jällegi kasutama loovust oma seekordse ülesande juures. Kuna me kõik elame enamasti eri paikades, siis ise kohale me ei hakanud minema. Seetõttu panime igaüks paika teekonna hommikul voodist kuni lauani, kus asub meie nö kontor õppimiseks.

Kommenteerivad:

Merlin Rehema

Väga loominguline ja hästi kohandatud lähenemine ülesandele! Lisaks muidugi väga toredad pildid ja hästi tehtud skeem, mis kirjeldavad veelgi paremini, et millised asjad toas ja hommiku juures teile olulised on.
Tavapärase kooliteekonna juures on ilmselt igaühel ka õuekeskkonnas sarnased sõlmpunktid, mille järgi kooliteekonda kirjeldaks (näiteks mõni kõver puu, huvitav maja vms). Nende järgi oleks võimalik peast ka joonistada kogu kooliteekond kaardina mida nimetatakse mälukaardiks. Võitegi järgmisel korral kooli minnes mõelda ja jälgida, mis on need olulised kohad õues teie jaoks.


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Kuna oleme hetkel distantsõppel siis seda ülesannet oli meil üsna raske teha. Aga lähenesime asjale teistmoodi küljest. Panime kooli ette seisma kursuse kõige lühema tüdruku ning pildistasime kaugelt teda , et saada aimu proportsioonist. Seejärel koolimaja ümbermõõtu kasutades arvutasime välja, et vaja läheb 201 ühikut seda tüdrukut, et kogu koolimajale tiir peale saada. Plaan oli pildistada ka kursuse kõige pikemat poissi võrdluseks, kuid ta haigestus. Arvutused saime siiski teha ja pikimat poissi on vaja 161 ühikut. Koolimaja ümbermõõduks saime 31598,2cm

Kommenteerivad:

Mart Laanpere

Koroonapiirangutega vastavuses oleva idee eest annaks kohe palju punkte - sellist lähenemist pole seni veel keegi kasutanud. Ma ei tea, kas teie füüsika õpetaja on teil kunagi lasknud teha katset, mida mina oma õpilastega kunagi tegin (mõõtmisvigade teemat õpetades) - mõõta kaudselt pliiatsi pikkus, mis on paigutatud klaaspudelisse. Teie mõõtmisviis tundub umbes sarnase väljakutsega olevat, sest tüdruk on seinast nii kaugel ja pisike selle pildi peal, mõõtmisviga kipub niimoodi kasvama. Huvitav oleks see mõõtmistulemus üle kontrollida mingil teisel (samuti kaudsel) meetodil, nt kaardiserveri abil (koolimaja kõrgus tuleks siis kuidagi muul moel leida, nt äpi abil).


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Mary-Marleen Kais, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann

Otsustasime selle ülesande puhul keskenduda ühele kindlale „puuliigile” kooli ümber. Meie koolis on traditsioon, et iga lahkuv lend istutab kooli juurde puu. Vanemate lendude puudest on saanud juba korralik metsatukk, mis pakub hetkel koolis õppijatele varju ja osad puud seal on kasutuses ka kiigepuudena. Jätkuva reana on puud näha koolimaja ees. Lisaks on neid istutatud ka mujale kooli ümbrusesse.
Uurisime, mis on põhilised liigid ja jäädvustasime tulemuse kollektsioonina. Alguses istutati põhiliselt tammepuid ja hiljem on lisandunud muid liike.
Need puud on oluline osa meie kooli väliruumist ja saanud osaks kooli identiteedist. Sel kevadel on koolis vilistlaste kokkutulek ja kindlasti külastavad enamus neist ka oma puud.
Esimesel pildil on kogu praegune koolipere koos puudega (vilistlastega ;) ) selle õppeaasta algust tähistamas.

Kommenteerivad:

Jaana Ahlberg

Väga põnev lähenemisnurk "puuliigile"! Tõesti, paljudel koolidel on läbi aegade olnud traditsioon kus lahkuvad lennud istutavad selle puhul kooli õuele puu. Puu istutamine võib olla väga sümboolne tähendusrikas tegevus ning seda tehakse ikka erinevate oluliste sündmuste tähistamiseks (kooli lõpetamine, lapse sünd, tähtsa inimese külaskäik jms). Seega võib üks looduslik objekt endas hoida hoopis suuremat nähtamatut tähendust hulga inimeste jaoks. Sellise fenomeni suuremal skaalal saab näha näiteks pühasid hiisi, mis on samuti kollektsioon puudest, kuid millel on kohaliku kogukonna jaoks olnud oluline tähendus. Enamike puude eluiga ulatub inimese elueast kaugemale - seega jätavad tänased puude istutajad oma jälje maastikku ka paljudeks aastateks peale seda, kui neid ise enam siin ilmas pole - see on ühtaegu võimalus luua mälestusi kui ka tulevikku kanduv vastutus. Kui kauaks teie lennu istutatav puu võib elada? Kui palju puid teie kooliaeda üldse mahub, enne kui kõik muutub tihedaks metsaks? Mis saab, kui enam ei mahu?


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Mary-Marleen Kais, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann.

Meeskonna kirjeldus
Oleme Lihula Gümnaasiumi 10.klassi arhitektuurikursuse õpilased ning osaleme "Kooliruum 21" projektis seetõttu, et soovime endale esitada ühe hea väljakutse ja panna proovile oma meeskonnatöö oskused sellel erialal.

Gifi kirjeldus:
Valisime just selle koha GIF'i loomiseks seetõttu, et see on meie koolis väga eriline koht, kuna seinamaal, mida pisut taustal näha saab, on tehtud ühe väga andeka põhikooliõpilase poolt. Mujal koolis selliseid kohti ei leidu ning sellepärast otsustasimegi natuke erilisema koha valida.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Tere, Harilik harilik!
Kiitus nr 1. Teie projekti kirjeldus on suurepärane. Tutvustate lühidalt nii meeskonda, projekti tausta ning osalemise põhjust.
Kiitus nr 2. Väga poeetiline töö arhitektide “pliiatsist”. Eeldaks, et arhitektid hakkavad kohe huvitavaid nurki ruumist otsima aga ei… Üllatate! Olete teinud hoopis sissejuhatava animatsiooni tutvustamaks oma meeskonda. Veidi nagu filmi tiiter. Kiitus tuleb siinkohal erinevate vaadetest üleminekutele. Kohe näha, et siin on vaeva nähtud ja korralikult asi läbimõeldud, et hea tulemus saavutada. Tublid! Tekitasite selle seinamaali vastu küll uudisimu ja tahaks siiski näha milline see terviklikult välja näeb…