Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #8: Makett
Makett kooliruumi uuest kujundusest.
Sandra Valgi
Meie makett. Kuna distantsõppel, siis meisterdas selle üks tubli tütarlaps.
Ülesanne #7: Projekt
Kooliruumi uus kujundus.
Karoliine Meil, Sandra Valgi, Janet Brants
Meie nägemus õueala muutmisest.
Kommenteerib Margus:
Teil on väga toredad illustratsioonid aga need kirjeldavad siiski ainult nurgas olevaid objekte. Mulle tundub, et tahate vaadata seda nurka kui osana tervikust ja erinevatest tegevustest erinevatel aastaaegadel. Nagu näha ka ideekaksiku pildil, oleks hea illustreerida korraks laiemalt, mis seal kõik on. Selleks kasutage asendiplaani.
Ehk aitakski teid see, kui te ei mõtle korraks ainult mänguvaljakule endale. Mõelge, mis on veel parkides oluline? Millised on ootamise (ja muude tegevuste mis seal lähiümbruses toimuvad) jaoks vajalikud tingimused? Varjualused, pingid, taimestik ja kõik mis teeb olemise mõnusamaks? Kui te pargis käite, jälgige mida veel tehakse, kuidas mängitakse, kuidas oodatakse jne.
Ülesanne #6: Eskiis
Visand kooliruumi ümberkujundamisest.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Isabela Kakko
Meie panime paberile ideid, mis kõike võiks koolimaja õues oleva betoonist lauatennise mänguplatsil olla. Mõtlesime, mida õpilased jõuaksid ja tahaksid vahetunnis ja bussi oodates teha.
Kommenteerib Margus:
Juba pildi vaatamine ajab õhinasse! Pinksimängu jälgimiseks on nüüd olemas vajalikud istumiskohad pealtvaatajatele ja piire kõrvalseisjatele, kohe kutsub enam inimesi laua ümber!
Eriti tore on aga see, et olete kasutusele võtnud kõrvalasuva hoone. Iseasi, kas selline ronimine on lubatud ja tehtav, kuid hea, et te pole ennast sellest kannustada lasknud. Kõiksugused erinevas suunas ja erinevaid kehaosi nõudvad liikumised ainult rikastavad ruumi kogemist ja kuna tegemist on ka suuresti ootamise kohaga, siis aitab ainult kaasa ajaveetmisele. Proovige leida (või küsige kelleltki) järgmiseks mõningaid näiteid säärastest liikumise või turnimise kohtadest ja mõelge, mis moodi neid sinna kohta panna saaks. Näiteks kasutasite nööri alla laskmiseks, kas selle nööri abil võiks veel kusagile jõuda? Joonistage järgmiseks ülesandeks veel variante, kuidas seda seina ära kasutada ja kindlasti tehke seda ka plaanis (pealtvaates), siis saab asjade paigutusest ja vahemaadest paremini aru.
Ülesanne #5: Käik objektile
Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Meie valisime oma objektiks koolimaja õues nurgapealse koha, kus veel paar aastat tagasi asus kuur. See lammutati ja asemele pandi betoonist pingpongi laud. See asub kohe otsaukse juures ning on hea ajaveetmiskoht ilusate ilmadega. Kõrval on kohe parkla, kus õpilased ootavad oma vanemaid ja koolibussi.
Sellest oleks võimalik välja ehitada lahe puhke-, töö- kui ka võistluskoht.
Seda kohta kasutavad kõige rohkem õpilased, kes ootavad bussi või vanemaid, kuna majas on ka pingpongi laud, siis seda lauda eriti ei kasutata, kui vaid suvel kohalikud.
Ilusate ilmadega on tore olla- on kena roheline nurk. Vahetundides on algklasside sagimist. Koolikell kostub ka sinnani. Kella kahest peale lõunat on küll juba rahutu, sest siis ootavad väiksemad bussi või vanemaid.
Hetkel on külm ja talv, seda kohta ei kasutata.
Aga sellest annaks ehitada välja paik, mida saaks kasutada paljudeks tegevusteks. Siiani seda eriti ei kasutata.
Margus:
Osavad jälgijad olete! Te olete vaadelnud protsesse, kus keegi on juba proovinud unustatud nurka paremaks teha. Teie aktiivne lähenemine sellele on sarnane linnaruumis toimuvate protsessidega - koht ise ei hakka uute pingpongilaudadega iseenesest tööle, vaid keegi peab selle potentsiaali ka ära kasutama. Ja mitte ainult kasutama vaid järgmisi samme tegema hakkama. Kui pole ilma, et pinksi mängida, siis on kindlasti sada muud tegevust, mis selle nurga ellu ärataks, et bussiootamine kiiremini kulgeks. Teie leitud ülesanne tundub igatahes väga põnev!
Uurige erinevaid õuetegevusi, mis ei nõua palju varustust. Ehitage praeguse lumega sinna katstetuseks näiteks lumelosse ja kindlasti joonistage ka plaanis.
Ülesanne #4b: Reis kooli
Uurige kooli saabumise teekondi.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Meie koolimaja asub keskusest veidike eemal. Õppima tullakse küll liini- või koolibussiga või vanemad toovad autoga enne tööleminekut või sõidetakse ise jalgrattaga või hoopis sammutakse sõprade seltsis jala.
Ma loodan, et kooliteekondongi alati nii rõõmus kui piltidelt paistab, siis peaks teekond üsna lühike tunduma! Väga positiivne, et olete pildistanud jalgratast rattahoidlas! Tihti võib just hea hoidla puudumine mõjutada jalgratta kasutamist.
Kuna kasutatavaid liikumisviise on mitmeid erinevaid, oleks huvitav edasi mõelda ka seda, et kas neil on mingi seos ka näiteks elukoha kaugusega. Eriti autoga kooli tulijate osas. Või millest see enamasti tundub sõltuvat, et kas tullakse autoga, bussiga, jalgsi või rattaga.
Ülesanne #4a: Pst!
Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Käisime tunni ajal majas ringi ja kuulatasime hääli.
Olete kuulanud ja salvestanud erinevaid hääli - neid, mis on tunnihääled, aga neid, mis on kuuldavad ainult vaikuses. Väga põnev on mõistatada, mis helid kõlavad. Tehniliselt olid erinevad helid kenasti järjestikku lükitud ning sellele annaks juurde teha vahva filmi. Helimaastik on kujundlik ja eriilmeline. Kuulamise süvenemisel on huvitav uurida ka taustafooni. Lisaks esiplaanil olevatele helidele on tagaplaanil ka midagi toimumas. Ja see on minu arvates väga põnev!
Ülesanne #3b: Inventuur
Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Me oleme harjunud, et koolimaja seintel on riputatud vaatamiseks selle koolile omased tööd. Tegime vaid osadest kollaaži. Kaunistused ja tööd seintel muudavad kooli õhustikku, loovad hubasust ja oma maja tunde ning on tihti õpetlikud ja olulised kooliperele.
Tere noored!
Aitäh toreda teema eest.
Arhitektuur ja disain reeglina loovad ruumi, kus elada, koolis käia või muul moel toimetada. Kuid see ruum on anonüümne nii kaua, kuni selles elavad inimesed oma jälge sinna pole jätnud. Pildid ja muud toredad teosed seinte peal räägivadki meile selle maja asukatest. Nagu te ise ütlete, see loob hubase tunde ja selle oma maja tunde. See on väga oluline ja pole mingit vahet kui ilusad või vähem ilusad need pildid seintel on. Need on rohkem märgid kui pildid, mis tähistavad territooriumit. Tänapäeval kahjuks juhtub liiga sageli, et ehitatakse ja disainitakse maja ning inimesed, kes sinna elama asuvad, ei julge ühtegi asja sinna majja osta ilma sisearhitekti või disaineri loata. Põhiline mure on, et kas ikka stiililt ja välimuselt sobib. mina arvan, et maja peab olema elanike nägu ja neile meeldima, mitte kellelegi teisele.
Samuti on see informatsioon, mida näeme. Keegi soovib meile midagi öelda. Kunsti puhul on tore see, et meil on võimalus ise tähendus anda pildile mida vaatame.
Tore oleks teha kooli peal väikest katset. Näiteks nende olemasolevate piltide vahele toredaid ja positiivseid sõnumeid peita ja vaadata , kas keegi märkab :) Sellest võib lausa traditsiooni teha, et iga uue nädala alguses on uued sõnumid ja väike võistlus ka, et kes kõige rohkem sõnumeid üles leiab.
Jõudu ja rõõmu
Merike
Ülesanne #3a: Suurushullus
Mõõtke koolimaja ära.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Kui suurt rolli mängib kool õpilase elus? Meie püüdsime seda mõõta. Nimelt küsisime seda Are kooli I klassi kõige väiksemalt ja IX klassi kõiges suuremalt õpilaselt. Fotodelt on aru saada, et kooli tähtsus on suur, vist selle olulisus aja jooksul ikkagi veidike väheneb :)
Ülesanne #2a: Inimvaatlus
Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabela Kakko, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Meil on keskmiselt kuus tundi viiel päeval nädalas. Koolipingis istudes päeva jooksul võtame erinevaid poose. Kui oleme tööhoos, siis on pilk õpikus kinni, kui igavleme, siis lösutame niisama laua taga või mõtleme omi mõtteid, kui õpetajat pole, läheb mölluks. Klasside pingid on ka erinevad, mõned mugavamad kui teised. Sellegi poolest peame poole päevast istuma ja õppima.
Väga tore pildiseeria! Selle järgi võib öelda, et koolis on tegelikult päris lõbus. Võib olla saate mõelda, et mida teha klassiruumis, et istumist ja üldse olemist kuidagi mugavamaks muuta.
Ülesanne #2b: Bioloogika!
Uurige teisi liike oma koolis.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabela Kakko, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Kõik koolimajad on erinevad- mõni on hubane, mõni mitte. Meie oma on eriti hubane ja rohelust täis. Nurkades, trepikodades, aknalaudadel kasvavad imelised taimed. Kõik on nii lopsakas ja roheline. Me oleme harjunud selle lilleiluga ja mitte keegi ei lõhu ega näpi taimi. Imteleme silmadega.
Tõesti suurepärane toataimeriik! Kas olete uurinud, kes on selle elurikkise loomise taga? Toas kasvavad taimed vajavad hästi elamiseks palju regulaarset hooldust, kuna siseruumi tehiskeskkond ei paku taimele kõike vajalikku - seega on taimed otseselt sõltuvad oma (inimesest) "hooldajast". Tegelikult on nii ka paljude õues kasvavate taimedega, eriti nendega, mis on imporditud kaugetest paikadest kus klimaatilised tingimused on hoopis erinevad. Mida eksootilisem taim, seda rohkem vaeva peab inimene tema elushoidmiseks nägema - taimel puudub teda toetav ümbritsev keskkond teiste taimede, seente, bakterite, tolmeldajate, õige valguse ning sademetehulgaga ning seda kõike peab siis hooldaja panus asendama.
Ülesanne #1: Tere!
Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabela Kakko, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil
Meie kooli sümbolid on öökullid. Kui koolimajja sisse astuda, siis tervitavad need toredad sõbralikud linnud sind uksel. Meile meeldib siin koolis- on huvitav õppida ja lahe vahetundides koos olla. Linnud teevad koolis olemise rõõmsaks.
Tere, Toredad Totsid!
Töö täis sümboleid :) Olete kasutanud kooli sümbolit öökulli, mis on üleüldiselt ka tarkuse sümbol. Lisaks olete juurde toonud käes lehvivad raamatud, mis omakorda sümboliseerivad haridust ja teadmisi. Sümbolite kasutamine ja läbi selle info edastamine ongi graafilise disaini üks alustala. Tublid!
Kommenteerivad:
Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased
Kommenteerib Margus:
Väga tore ja mänguline makett! Kui mainisin eelmise ülesande juures asendiplaani, siis maketil on ka teinekord kasulik asetseda suuremas pildis. Siin peab väga hästi teadma millisest nurgast jutt käib, et olukorda mõista. Okei, see selleks, sest olete elemendid ilusti kokku pannud ja asjad näivad proportsioonides olevat. Teiseks mõtlen, et ehk aitaks maketti veel rikastada mõni inimese figuur? (näiteks plastiliinist). Kuna teil on fookuses tegevusruum, siis kuskil võiks see mängija, ootaja või ronija samuti tegutseda. Tavaliselt on need ilupiltidel, aga võivad olla ka makettidel. Esitluseks oleks inimeste kujutamine väga hea lisa teie töösse.