Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Kärdla Põhikool / Kuldsed kartulid Kärdla Põhikool / Teletupsud Saue Gümnaasium / Nora Saue Gümnaasium / Daniel Saue Gümnaasium / Suitsuandur Saue Gümnaasium / Maasikad Saue Gümnaasium / Kermo lemmikud gangsterid Saue Gümnaasium / LL Püha Johannese Kool / Värvilised kustukummid Pelgulinna Gümnaasium / PelguRUUM Võru Kreutzwaldi Kool / Sipsikud Elva Gümnaasium / Elva Männikasvud Antsla Gümnaasium / Hauka arhitektid Avinurme Gümnaasium / Heiko, Ott ja Märt Avinurme Gümnaasium / Reeno ja Miina Avinurme Gümnaasium / Artur, Matthias ja Reimo Pähklimäe Gümnaasium / Der Betonmischer Pähklimäe Gümnaasium / Gelrina Pähklimäe Gümnaasium / StreamLining Pähklimäe Gümnaasium / Toxicity Pähklimäe Gümnaasium / Robotic Pähklimäe Gümnaasium / Gaudi õed Pähklimäe Gümnaasium / Kunst Pähklimäe Gümnaasium / Angelitos Lasnamäe Vene Gümnaasium / Tublid tüdrukud Lasnamäe Vene Gümnaasium / GLHF (Good luck, have fun) Lasnamäe Vene Gümnaasium / Bugs Bunny Lasnamäe Vene Gümnaasium / Workout gang Lasnamäe Vene Gümnaasium / Noorus Lasnamäe Vene Gümnaasium / Päästjad Lasnamäe Vene Gümnaasium / LVGg Soldino Gümnaasium / Tüdrukud Soldino Gümnaasium / Kassipojad Soldino Gümnaasium / Inglikesed Soldino Gümnaasium / Lendoravake Soldino Gümnaasium / Tembumehed Soldino Gümnaasium / Kakukene Suure-Jaani Gümnaasium / Mia ja Triin Põltsamaa Ühisgümnaasium / STEN Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7b Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7c Võru Kreutzwaldi Kool / Jane ja Helena Salme Põhikool / Team Salmekad

Pähklimäe Gümnaasium / Der Betonmischer

Ülesanne #8: Makett

Makett kooliruumi uuest kujundusest.

Dmitri Vassiljev

Ma tegin maketi kolme suurruumidega. Kasutasin liimi ja paberit.
Nii näeb minu makett välja. Lohakalt tehtud, aga sellega võib parem ette kujutada, kuidas uues garderoobis võib liikuda.


Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Dmitri Vassiljev

See on minu ideede (ülesanne 6) jätkamine.
1. pilt - nii võib kogu garderoobiruum välja näha
2. ja 3. pildid - see on varnade seinad (joonisel ,1. pildil tumehallid peenikesed seinad), mis meil on praegu garderoobis. Minu arvates, näevad nad ei ole ilusasti välja. Ma tunnen end nendega garderoobis, nagu vanglas. Sellega otsustasin ma neid vahetada.
4. pilt - Uus variant, millega oleks ma rahul.

Jalanõudeks on meil platsi varnade all või jalanõusid pannakse kotti.

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Regina Kaasik:
Väga huvitav, kui tugevalt muster võib rumis luua teise meeleolu. Esimene on nagu vanglatrellid (osad jooned on püstised ja muster ise on ka hästi tihe), sinu variandil pole püstiseid jooni, mis kaotavad ära ka selle "vanglatrelli" efekti. Väga hea avastus - võibolla oli see teadmatult tehtud otsus tunnetuse põhjal, aga see on väga hea! :)
Mulle meeldib su parandus sellele ruumile - asjalik!
Ootan huviga maketti. :)


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Dmitri Vassiljev

Alguses annan informatsiooni piltidest (garderoobi muutmine):
!!! Ma vaatlen osa garderoobist, sest meie garderoobis on palju ruumi ühes reas ja nad ei erine teineteisest oluliselt).
Pildid:
1. Üks garderoobiruum enne muutumist. (praegu)
2. Üks garderoobiruum pärast muutumist
3. Ruumid (garderoob) enne muutumist. Rohelised lained on plats varnadeks, allpool ei ole varnasid. (praegu)
4. Ruumid (garderoob) pärast muutumist. Rohelised lained on plats varnadeks.
5. Minu innustus (garaažid)

Nüüd räägin muutustest. Minu innutstus on garaažide read (pilt 5). Kuidas on see seotud garderoobiga? Kui te märkasite, nägite te, et praegu on kõik ruumid (1. ja 3. pildid) seotud ühe koridoriga (allpool). See ei ole eriti hea, sest oma ruumi sattumiseks peab õpilane läbi koridori minema. Kõigepealt, on see kriitiline õpilastele, kelle ruum on rea keskpaigas. Märkan, et alamseina(1;3) ja laia koridori (2;4) all on olemas avar ruum.

Mis muutus? Ruumide paarid on seotatud ühe suurema ruumi. Uued ruumid on isoleeritud teineteistest. Kõrvaluksed on kadunud. Allpool ilmusid läbiminekud igale ruumile. Tara vanade ruumide vahel (uue ruumide keskpaigas) on lühenatud. Lisatud tara akende kõrval varnade paigutamiseks. See kõik näeb nagu garaažide rida.

Minu variandiga (2. ja 4. pildid) ei ole koridorit, mis seob ruume, ja oma ruumi võib õpilane sattuda laia läbiminekuga (allpool) avarast ruumist. Sellega väheneb ebamugavus, sest õpilaste vool on vähem tihe avaras ruumis -> rohkem privaatruumi. Veel, uue variandiga on ruumide alas rohkem võimalusi liikumiseks tara vähendamisega keskpaigas. On ka võimalik ringiliiklus. Et varnade plats ei kao, on lisatud tara akende kõrval. Võrrelda saate pildid 3 ja 4, kuidas muutus plats varnade paigutamiseks.

Soovil võib alamkoridorid seinaga asendata, et läbiminek oleks ainult uksega, mida võivad ainult määratud inimesed avada, aga see raskendab liiklust.

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Regina Kaasik:

Mulle väga meeldivad su joonised. Nii mugavalt loetavad. Samuti oled väga hea analüüsi teinud ja inspireerunud millestki, mis aitab ka teistel paremini su ideed mõista. Tupiku asemel n-ö "ringliikluse" kasutamine on väga kaval ja hea mõte.
Mõtteaineks sulle näiteks jalanõud. Ehk leiad ka jalanõude paigutamiseks mingi kavalalt kitsa lahenduse. Võib-olla mingisugused erikujulised jalanõu nagid ülerõiva nagide all?

Tubli, lase loovusel lennata! :)


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Dmitri Vassiljev

Ma valisin meie kooli garderoobi. Arvan, et see ei näe hästi välja.
!!! Skeemis on ainult osa garderoobist (algus ,2 garderoobiruumi). Ma tegin alguse skeemi, sest meie garderoob on suur ja piklik (jätkub paremale), aga skeemi põhjal võib inimene endale ette kujutada, kuidas näeb meie garderoobiruum välja. Kõik ruumid näevad ühesuguselt välja ja neid on palju.
1. Selleta ei saaks opilased oma õuriided koolis säilitada õppimise ajaks.
2. Suurem osa, saab inimene õpilasi seal märgata. Õpetajaid seal ei märka inimene üldse.
3. Jõuk, stress, müra
4. Kuidas inimesed liikuvad, sõltub ajast. Kui, näiteks, tund algab, siis garderoobis ei ole liikumine intensiivne ja inimesi on vähe - rahulik koht. Kui liikumine on intensiivne (õpepäeva lõpp), on olemas nii palju inimesi. Kiiresti liikuda seal ei ole võimalik, sest garderoobis asuvad inimesed tihedalt teineteise vastu. See on nii, sest palju õpilasi peavad kooridorides liikuda. Nii mõjub koht liikumisele.
5. Kõik nagu tavalises garderoobis: varnad, garderoobiruumid igale klassile, õueriided, vahetujalatsid jne.
6. Sageli, mõned inimesed vestlevad ja kõige täpsem heli kirjeldus seal on inimeste vestluste müra. Kui inimesi on vähe ja ei vestle, valitseb seal vaikus.
7. Lõhnab, nagu ...
väljaspool.
8. Tehivalgustamist kasutatakse, kui väljaspool on pime. Kui ei, siis kasutatakse päevavalgust. Suurem osa, ei ole valgus seal hele.
9. Ma tuunen end seal ebamugavalt, sest privaatruumi on vähe või ei ole üldse.

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Regina Kaasik:

Kõik su tähelepanekud on väga olulised! Tõepoolest on kõikide väga isiklikud esemed seal nii avatud kohas. Justkui ei ole kontrolli ega kindlustunnet oma asjade suhtes.
Dünaamiline liikumine on samuti hea ja huvitav tähelepanek, kuna üks ja sama ruum on ühel sekundil nii hõivatud, et sa ei pääse isegi välja. Ja teisel hetkel nii tühi, et lausa kõhe.
Kõikidele õpilastele on üks paik, sama süsteemiga. Kuigi tegelikult, nagu sa isegi mainid, on inimesed erinevad, ning sooviksid näiteks oma nurgakest, kuhu teised vabalt ligi ei pääseks (kapp või muu kinni käiv paik). :)
See ruumiline olukord tekitab väga palju põnevust ja küsimust, kuna paljudes koolides, pole sellele aastakümneid tähelepannu pööratud. Väga palju võimalusi mõelda, kuidas see kõigile meeldivaks ruumiks muuta nii, et ei toimuks lärmamist ja kõik end omamoodi hästi tunneksid.

Väga asjalikult analüüsitud!! :)


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Dmitri Vassiljev

Meie koolist on palju teid põgene... väljumiseks. Palju inimesi kasutab iga nendest.

Kommenteerivad:

Merlin Rehema

Fotod on linnaruumi ja eriti jalgsi liikumise teekondade kvaliteedi uurimisel oluline materjal. Nendelt on hästi võimalik eristada ka tänavakatte kvaliteeti, kuidas mõned teed on uued ja korras ning teised lagunevad. Hea, et oled märganud, et teekondi on mitmeid erinevaid, kuigi ilmselt ise kõiki neid ei kasuta.
Edasiseks võiks uurida näiteks millised on kõige kasutatavamad teed nendest ja kuhu erinevad suunad viivad (näiteks bussipeatus, pood, elumajad jne).


Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Dmitri Vassiljev

Mind huvitas, kuidas kõlavad erinevad pinnad meie koolis (aken, sein ja põrand).

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Väga põnev ülesandepüsititus! Oled otsinud ja leidnud viise, mil moel teha häält pindadega – aken, sein ja põrand. Tähelepanuväärne on, et sa ei ole jäänud tavapäraste häälte juurde, mida eelnimetatud pinnad teevad vaid oled otsinud põnevaid hääli ja need saavad sinu abiga kuuldavaks! Kui peaks mõistatama, et mis need häält teevad, siis läheks pikalt aega ja tõenäoliselt vajaksid arvajad palju õlekõrsi.
Võid veel mõelda, et kui kõlavad helid kordama panna (või siis neid pikemalt teha) saaks veelgi mõjusama soundtrack`i – kordus annab aega helil mõjuda! Proovi järele kas vastab tõele!


Ülesanne #3b: Inventuur

Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.

Dmitri Vassiljev

Otsustasin ukselinke uurida. Mingid nendest on vanad, mingid on uued. Meie korrused on erinevad. Mingid nendest on vanemad, mingid uuemad. Sellest sõltub ukselingi väljanägemine. Esimene tüüp(pilt 1) on teisel,neljandal korrusel ja garderoobis. Teine tüüp(pilt 2) asub esimesel korrusel. Esimesel ja kolmandal korrusel on kolmas tüüp(pilt 3). Viimane (pilt 4) on teisel ja neljandal korrusel.

Kommenteerivad:

Merike Rehepapp

Tere!
Ukselink on meie esimene füüsiline kogemus uksega. Seda alla vajutades me juba aimame kuidas uks lahti tuleb/läheb. Kas sujuvalt või tõrksalt. Samuti saab meie käsi kohe aru, kas see ukselink on käele mugav või on tunne nagu see oleks millegi muu jaosk disainitud. Vahel lingid logisevad, see pole küll lingi süü vaid paigaldaja lohakus. See on päris ebameeldiv tunne.
Uks ja ukselink on maja visiitkaart. On tehtud korduvaid katseid inimestega, keda juhatatakse kõrge korrusmaja kontorisse ning hiljem küsitletakse, et mitmest uksest pidi nad läbi minema? Kui inimene ei suuda meenutada, siis järelikult olid uksed nii mugavad kasutada, et nad ei pannud neid tähelegi. Kui aga suudeti uksi loendada, järelikult olid need kuidagi meeldejäävad, mis ei pruugi olla positiivne. Põhiline, mis meelde jääb tavaliselt, on ukse lükkamine või tõmbamine vales suunas. Seda on küll kõik inimesed ustega kogenud. Ja sageli annab valeinfot ukselink.

Jõudu ustega
Merike


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Dmitri Vassiljev

Vihikuga mõõtma? Miks mitte?
Mõõtsin vihiku pikkusega (pikem pool), mis on 20.5 cm pikk.
Esimene mõõtmine (pildid 1 ja 2):
Pingi küljed on (5,5 X 2.1) vihikut. See on 5.5*20.5 cm ja 2.1*20.5 cm, mis on (112.75X43.05) cm. Sellega on pindala istumiseks 112.75*43.05=4853.8875 ruutsentimeetrit.
Teine mõõtmine (pildid 3 ja 4):
Küljed: (5.7 X 1.5) vihikut, mis on 5.7*20.5 ja 1.5*20.5, mis on (116.85X30.75) cm. Pindala on 116.85*30.75=3593.1375 ruutsentimeetrit.

Kommenteerivad:

Mart Laanpere

Praktiline lahendus, käepärane mõõtevahend. Ebapraktiliseks läheb sinu mõõteviis aga selle koha peal, kus puhtmatemaatiliselt rehkendades esitad pingi serva pikkuse sajandiku ja pindala lausa kümnetuhandiku täpsusega, samas kui mõõteviga on sellise mõõteviisi puhul kindlasti rohkem kui sentimeeter. Seega oleks mõistlikum esitada vastus selliselt: pingi servad on 112 x 43 +/- 2 cm. Mis oleks sellisel juhul aga pindala veapiirid?


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Dmitri Vassiljev

Uurisin minu kooliümbruse rohu. Olin algusel arvanud, et rohi ei olnud huvitav objekt uurimiseks. Aga, kui ma olin seal käinud, olen näinud, et meie kooliümbruses on palju erinevaid liike!

Kommenteerivad:

Jaana Ahlberg

Äge, et võtsid oma uurimisobjektiks midagi esmapilgul nii tavalist ja märkamatut. Tihti ongi nii, et kui midagi tähelepanelikult uurime, avaldub selles väga palju detaile ja erinevusi. Siit edasi võikski näiteks võtta kindla ala (nt ruutmeetri) ja seal kasvavad erinevad liigid loendada ja võimalusel ka määrata! On olemas ka erinevaid äppe (nt PlantNet Androidile), mis foto abil aitavad lihtsasti taimeliike määrata. Liikide rohkus või vähesus mõõtealal sõltub kindlasti sellest, kuidas ala hooldatakse - kui vaatled mõnda ala, kus muru niidetakse pidevalt väga madalaks ning kuhu on külvatud spetsiaalne murusegu, on sealne liigirikkus palju väiksem vähesema hooldusega "metsikumatest" aladest.


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Dmitri Vassiljev

Kuidas ust avatakse? Vaatame minu näite varal!
1. Esimesel pildil avan ust tavaliselt, kui lähen kooli hommikul.
2. Teisel pildil avan ust kahe käega. Teen seda, kui mul on halb tuju ja ma olen väsinud.
3. Kolmandal pildil teen seda, kui olen esimesest variandist tüdinud.
4. Neljandal pildil proovisin ust maagiaga avada (või teleporteerida), sest tahtsin nõidust praktiseerida, aga see ei töötanud. :(
Nii võib minu meeleolu minu asendile ukse avamise jooksul mõjuda.
See on minu kooli peasissepääs ja niisugused uksed mõjuvad ka minu asendile. (Kuidas saaksin ma teisest ust avada?)

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Oled mänginud oma meeleolu mõjuga ukse avamisele. Omapärane lahendus ja hea mõte uuridagi ühte ruumiosa. Kumbapidi see nüüd oli, kas ruum mõjutas sind või sina ruumi?


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Dmitri Vassiljev

Suurmaag Torbrettub õpib teleporteerimismaagiat, et ukse taha liikuda (uks on pandud kinni ja temal ei ole võtit).

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Suurmaag Torbrettub tekitab müstikat! Ust on küll kaadris näha aga õpipoisi kombel ta katsetab alguses markeriga??? Tehniliselt hästi teostatud ning tunnete gif animatsiooni võlusid ja maagia võimalust. Tibake salapärane töö, et mis teil seal koolis täpselt toimub aga igatahes tekitab huvi! Kohe palju!