Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Kommenteerivad: Grete Veskiväli

Grete on õppinud sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias, täiendanud end Edinburgh’s, Viinis ja Amsterdamis. Ta töötab arhitektuuribüroos Kauss ning on väikse arhitektuuri- ja maastikustuudio Punktiir kaasasutaja. Grete on ka mitme ruumiinstallatsiooni autor. Tema lemmikteemad on valgus ja linnamaastik. Gretet huvitab (linna)ruumi dünaamilisus ja viisid, kuidas me seda kogeme. Talle meeldib mõelda, et (linna)maastiku ja inimkeha vahel on tihedad seosed, mis aitavad liikujal ruumi isiklikumalt näha ja avastada.

Koeru KK / Goofdogs

Lillejumalanna- meil kohe eraldi liiki isendeid! Novembri lõpus märkasime kolme väikest putukat- uimast kärbest, veel uimasemat äädikakärbest ja kohe eriti unist lepatriinut.


Pähklimäe Gümnaasium / Arhicrab

Ksenija Okuneva
German Luzin
Uliana Aseeva
Nikolai Sovetnikov
Sofija Farbtuh
Kristina Kutuzova

Me uurisime meie klassikaaslaste poosid ning joonistasime kõige hivitamaim. Pärast me kujutasime ette, et me oleme raamatukogu, lilli ja akna osad. See ongi meie tulemus.

Kommenteerivad:

Grete Veskiväli

Väga loomingulised olete, tublid! Kehaga läbi katsetada on väga kasulik, keskkonna ja keha seostes võivad avaneda teised perspektiivid. Ja visandamine on väga hea, see aitab edaspidigi mõtteid paremini korrastada ja esitada!
Kuna ülesanne palub uurida koolis teisi liike lisaks inimesele, siis kas teil on veel muid taimi peale selle puu fotol? Mis on selle puu lugu?


Pähklimäe Gümnaasium / DAP

Trofimova Darja
Makarova Anna
Ramenskaja Polina

Kõigepealt tahame öelda, et meie koolis on elav ja elutu loodus. Kahjuks, meie koolis ei ole loomi, aga me leidsime väga palju taimeliike, seetõttu otsustasime kollaaži teha.

Esimesel pildil on kujutatud meie kooli taimed ja, nagu te näete, nad on kõik elavad.

Teisel pildil on kujutatud meie kooli elutu loodus. Me tahame pilte jagada, kus on joonistatud taimed ja loomad, mis "kasvavad" ja "elavad" meie kooliseinadel. Nüüd te vast juba teadsite, mis on meie kooli elutu loodus.

Kolmandal pildil te võite näha meie kuulsat kaske, mis asub meie koolimaja ees.

Kommenteerivad:

Grete Veskiväli

Näen, et janunete looduse järele nii sees kui väljas. Seda näitab ka "elutu" loodus seintel.
Aga mind hakkas väga huvitama, miks on see koolimaja ees asuv kask nii kuulus. Ehk tasuks talle siinsete ülesannete raames edaspidigi tähelepanu pöörata, siduda teda mõne ruumilise mõttega, näiteks äkki võiks kooliesise mõnusamaks ja mugavamaks ümber planeerida ja sellega ka kase esile tuua.
Kui toataimed on eksponeeritud niimoodi reas nagu teil fotodel, siis saab hästi vaadelda ja võrrelda nende erinevusi kasvukuju, lehtede struktuuri ja õite osas. Neid saaks isegi pingeritta tõsta vastavate omaduste järgi, nii ümber tõstes tekiks mitu rida: kasvu järgi, lehtede arvu või suuruse järgi, kohevuse järgi, õite arvu järgi jne. Uurige ka juurde, milliste liikidega on tegu ja mida nad eluks vajavad.
Leidlikkust teile ka edaspidiseks!


Jõhvi Gümn / Kolmnurk

Lev Rodionov, Kristina Rebane, Gabriel Lehtla

Meie koolis on väga palju taimi. Otsustasime rõhule tuua just seda taime sellepärast et on see kõige suurem ja uhkem taim meie koolimajas. See roheline ingel on meie koolipere jaoks püha. Neiu pildil on matemaatikas kahe saanud ja oli väga pettunud. Kuid peale taime kallistamist tundis tüdruk kuidas soe roheliste lehtede aura soojendab ta hinge ja taim lohutab teda. Tüdruk tundis end peale seda palju palju paremini

Kommenteerivad:

Grete Veskiväli

Fantastiline foto! Väga hästi olete tabanud inimese suhet taimega sellel hetkel. Tundub nagu ta vallutaks neiu, hakkab siduma oma pehmeid kombitsaid ümber tüdruku ja kallistab teda hellalt. See taim on nagu hea kaitseingel teil seal. Aga kas uurisite teda lähemalt, mis liiki ta on? Kust ta pärineb? Mis on tema lugu? Kus ta paikneb? Taim näeb küll lopsakas välja, aga kas see on tema jaoks õige asukoht ja parim paik, kus ta saab piisavalt valgust? Kes teda kastab ja kui tihedalt?
Mõelge siit edasi, kas ja kuidas teie kooli taimed õpilasi erinevatel päeva osadel mõjutavad? ja vastupidi, kas kõik taimed saavad piisavalt tähelepanu ja hoolt? Kas võiksid igaühele neist oma muret kurta ja nad aitavad? Lisaks uurige taimede arhitektuuri: mis on iseloomulik nende kasvukujule, struktuurile, lehtedele, õitele, vajadustele ja muudele omadustele. Joonistage/visandage need omadused!


Virtsu Kool / Ketsid

Keitlyn Suur
Mari Ann Isak

Tegelikult on meie koolis palju erinevaid taime- ja loomaliike. Taimi me väga hästi ei tunne ja loomad, keda veel paar kuud tagasi palju näha oli, on läinud talveunne või peidavad ennast kusagil. Kevadel näeme kindlasti jälle hulgaliselt herilasi, kärbseid, konni, nastikuid, liblikaid jt tegelasi meie majas ringi liikumas.
Hetkel vaatasime ringi värske pilguga ja leidsime koolist hoopis teisi põnevaid liike: armunud, kaunitar, pätipoiss, kiusaja, nutisõltlane, nohik, muusik, sportlane, õgard.
Püüdsime nad pildile ning kuna tegu on uute liikidega meie koolis, teadaolevalt pole neid veel uuritud, andsime neile ise ladinapärased liiginimetused.

Kommenteerivad:

Grete Veskiväli

Vahva interpretatsioon teil! Pidin liikide mõistmiseks tõlkevahendi appi võtma. Mis muud kui tuleb uute liikide kohta andmeid koguda! Fotod on igatahes juba väga ilmekad. Kuidas liigid tekkisid? Kas võib väita, et tegu on evolutsioonilise arengu käigus loodusliku valikuga? Kirjeldage nende kohastumust, sh keskkonna vajadusi. Mis tuleb teha, et nad välja ei sureks? Liigline mitmekesisus on ju väga vajalik.


Oled jõudnud lehekülje lõppu.

Lehekülge ei leitud, vabandame!