Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Are Kool / Vinged Vennad

Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Gregor Sarapuu, Kairon Hütt, Martti Simson, Romet Kakko, Karl- Martin Võigas

Meie mängunurk koolimaja kõrval.


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Romet Kakko, Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson

Meie arvame, et meie kooli õues napib lastele tegevusi. On küll palliplatsid ja jooksuringid, aga kus turnida ja ronida saaks, seda pole.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Teie idee lisada kooliõuele erinevaid aktiivseid tegevusi soodustavaid elemente on väga tore. Kindlasti tasub mõelda ka sellistele kohtadele, kus puhata ja rahulikumalt aega veeta. Näiteks oleks hea luua istumiskohti pinksilaua lähedusse, siis saavad need, kes parasjagu ise ei mängi, ikkagi osa tegevustest. Samuti mõelge lisaks uute elementide loomisele ka sellele, milline see keskkond tervikuna on: kas seal on tarvis ka näiteks uut haljastust või varjestust?


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Romet Kakko, Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson, Karl- Martin Võigas

Koolimaja juures, kohe ukse kõrval on üks koht, mida võiks muuta. Hetkel on seal lumi, on niiske ja külm, seda ei saa kasutada, aga kui ilmad ilusaks lähevad, saaks sellest kena koht, kus tundi läbi viia, sõpradega olla.
See ei ole eriti vaikne koht: eemalt kostub Tallinna-Pärnu mnt müra, algklassid jooksevad vahetundides väljas, peale tunde hakkavad voorima vanemate autod ja koolibuss.

Samas tänu põõsastele on see natuke eraldatud nurk, et saab omaette olla, mängida. Platsi pind on kaetud tugevad killustiku puruga, nii et rohu sees pole vaja jalgu märjaks teha.
See on kohe koolimaja kõrval, hea lähedal, et ka kena ilmaga vahetunnis jõuaks seal juba midagi korda saata, tundidest rääkimata.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Ann Kristiin:

Teie valitud koht omab suurt potentsiaali muutuda oluliseks ajaveetmis- ja puhkamispaigaks, kus tundide vahel ja peale koolipäeva lõppu end õppetööst välja lülitada. Samuti võiks tõesti enam tunde värskes õhus läbi viia ja selle jaoks mõnusa koha loomine on väga hea idee! Olete oma analüüsis toonud välja olulised küljed, mida kohas muuta ja parandada saaks, selle põhjal on nüüd väga hea disainima hakata.


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Romet Kakko, Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson, Karl- Martin Võigas

Arvutasime välja ma koolitee

Karl- Martin: vahemaa 3 km, jalgsi 45 min, jalgrattaga 11 min, autoga 5 min
Gregor: vahemaa 4,2 km, jalgsi 45 min, jalgrattaga 11 min, autoga 3-5 min
Romet. vahemaa 1, 0 km, jalgsi 9 min, jalgrattaga 3 min, autoga 2 min
Kairon: vahemaa 880 m, jalgsi 9 min, jalgrattaga 2-3 min, autoga 2 mn
Martti; vahemaa 1,5 km, jalgsi 20 min, jalgrattaga 10 min, autoga 3 min

Tegelikult oleneb vahemaa läbimine sportlikkust võimekustest, heast jalgrattast, kas elad siin- või sealpool Via Balticat, sest tee ületamine nõuab tihti aega ja kannatust. Tegelikult ka sellest, kui palju tahame kooli tulla... :)

Kommenteerivad:

Merlin Rehema

Väga hea tähelepanek, et suur maantee mõjutab väga palju ka seda, kuidas ja kui mugav on kuhugi, näiteks siis kooli minna. Ja ülesande lahendamisel kasutada sama vahemaa läbimiseks kujuva ala võrdlust on samuti kasulik, seda sageli uuringutes just tehaksegi. Võibolla avastas mõni teist ka, et näiteks jalgrattaga ja aotoga saab tegelikult üsna ühe kiiresti lühikesi teekondi läbida.
Lahenduses oleks olnud eriti hea ka muidugi lugeda, et kuidas keegi teist tavaliselt kooli läheb ja kas see on tegelikult ka kiireim viis.


Ülesanne #3b: Inventuur

Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.

Romet Kakko, Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson, Karl- Martin Võigas

Are Kool on kolmekorruseline. Meie pildistasime iga korruse üheskoos mängimise olulisemad võimalused: I korrusel saab kõksida lauatennist, II korrusel piljardit, III korrusel on laua- ja põrandamängude nurk.

Kommenteerivad:

Merike Rehepapp

Tere noored!
Teil on vinge kool, kui seal saab lausa piljardit mängida. Tore, et valisite kooli pealt just lõõgastavate tegevustega seonduva. Sageli unustatakse ära, et koolis võiks ka lahe ja fun olla. Kas te olete aga märganud millisel korrusel kõige vilkam tegevus käib? Kas lauatennise, piljardi või lauamängude juures? Ja kui suur publik näiteks piljardimängu jälgib? Ja kas teie koolis ka piljardimängu reegleid õpetatakse, neid on ju ka omajagu palju versioone. Ja turniirid näiteks, kus kooli peale tekib üldarvestus punktidest ja poolaasta või kooliaasta lõpus selguvad võitjad.
Tore oleks ka teada saada millal ja kuidas sündisid lauatennis ja piljard. Ja mis on nendes mängudes see magnet, mis inimesi neid mängima tõmbab? Lauatennises on lisaks tehnilisele oskusele kiirus vajalik. Piljardis on ehk psühholoogiline vastupidavus, mis strateegiat teostada aitab. Nii palju mõtteid tekib kohe. Soovitan minna sügavamale uurima, miks inimesed üldse mängivad :) ja proovida äkki ise mõni mäng disainida...

Jõudu ja loovust
Merike


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Kairon Hütt, Romet Kakko, Gregor Sarapuu, Martti Simson, Karl- Martin Võigas

Kui suur on koolimaja? Kui suur on kooli tähtsus kohalikele? Läbi ajaloo on olnud koolil ja õpetamisel eestlaste jaoks väga suur roll. Järjest rohkem jäävad väikeste koolimajade aknad pimedaks ja kaob elu maalt. Kui koolimaja aknad on valged, elavad selles kohas veel inimesed. Valgus akendes annab lootust....


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson ja Karl- Martin Võigas, Romet Kakko

Kõik, kes Are kooli kooli tulevad, on vaimustatud meie loodusklassist. Koos meiega elavad oma elu paljud erinevad kalad, linnud, teegud, kilpkonn, vihmaussid, kilgid, mardikad. Papagoidega on veel see tore asi, et kui meie tunnis õpime, siis nemad arvavad, et nendega suheldakse ja räägivad meiega kaasa.
Me oleme harjunud, et igal korrusel on akvaarium, kus saab jälgida kalade liikumist, et lindude juttu kostub muu koolisagina sees kolmandal korrusel.

Kommenteerivad:

Jaana Ahlberg

Teil tundub olevat tõesti põnev ja eriline kooliruum! Pildistades loomi märkasite ilmselt, et neid on palju keerulisem pildile saada kui staatilisi objekte - loomad on pidevas liikumises. Vangistuses elavate loomade elukvaliteedi headus sõltub palju sellest, kuidas nende keskkond on inimese poolt disainitud - kas on antud piisavalt liikumisruumi, varjeruumi jms. Elupaik võiks järgida nii paljus kui võimalik looma looduslikku elupaika, et tal oleks mõnus elada. Kui elupaik on liiga väike ja steriilne, siis loomal kindlasti stressitase tõuseb. Samuti on loomad tihti stressis siis kui nad peavad täiesti üksi elama. Kas olete vaadanud oma koolis või kodus elavate loomade elupaika selle pilguga, et kas tal on seal hea elada või miks eri loomadel on tehtud erisugused elupaigad? Kuidas peegeldab tema elupaik looma käitumise ja eluviisi eripärasid?


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson ja Karl- Martin Võigas, Romet Kakko

Me viibime koolis pika osa päevast. Osa päevast passime me klassi uste taga, oodates õpetajat, et klassiruumi saada. Igaüks meist passib oma poosis: kes ootab sirgelt, selg vastu seina toetudes, kes kõveras või kükakil, kes istub võimalusel pingil. Kes hoiab oma koolikotti, kel see visatud nurka. Kõik muidugi nii ei tee- mõni mängib saalis viimse võimaluseni palli või jookseb niisama koolimaja peal. Tegelikult oleneb ka tunnist, mõne tunni alguses on kõigil ninad vihikus, et korrata õpitut. Oleneb ka ajast, peale lõunasööki on paljudel suhtlemine pausil, lihtsalt ei viitsi mingist teemast kinni haarata. Seda viimast proovisime jäädvustada ka meie, passides oma endise koduklassi ukse taga.

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Mõnus ruumiline kollaaž teil! Olete igapäevased ja loomulikud poosid leidnud. Toote välja, et veedate palju aega koolis ja see kuidas need kujud ja liikumised tekivad sõltuvad erinevates asjaoludest. Sellega siis saate arvestada ka oma järgnevaid ülesandeid lahendades :)
Jõudu!


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson ja Karl- Martin Võigas

Vaatasime koolimaja üle nn ,. värske pilguga". Leidsime koos oma lemmiku koha, kus meile tegelikult ka meeldib aeg ajalt vahetundides olla. Selleks on esimese korruse energia kogumise nurk- palju valgust, palju rohelust ning natuke omaette olemist.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Tere, Vinged Vennad!
Energia kogumise nurk kooliruumis tundub põnev. Ka poosid nurga tutvustamisel on pigem avatud kehahoiakuga ja võiks täitsa arvata, et kooliruumis istubki guru ehk õpetatud isik. Huvitav! Huvitav!