Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Kärdla Põhikool / Kuldsed kartulid Kärdla Põhikool / Teletupsud Saue Gümnaasium / Nora Saue Gümnaasium / Daniel Saue Gümnaasium / Suitsuandur Saue Gümnaasium / Maasikad Saue Gümnaasium / Kermo lemmikud gangsterid Saue Gümnaasium / LL Püha Johannese Kool / Värvilised kustukummid Pelgulinna Gümnaasium / PelguRUUM Võru Kreutzwaldi Kool / Sipsikud Elva Gümnaasium / Elva Männikasvud Antsla Gümnaasium / Hauka arhitektid Avinurme Gümnaasium / Heiko, Ott ja Märt Avinurme Gümnaasium / Reeno ja Miina Avinurme Gümnaasium / Artur, Matthias ja Reimo Pähklimäe Gümnaasium / Der Betonmischer Pähklimäe Gümnaasium / Gelrina Pähklimäe Gümnaasium / StreamLining Pähklimäe Gümnaasium / Toxicity Pähklimäe Gümnaasium / Robotic Pähklimäe Gümnaasium / Gaudi õed Pähklimäe Gümnaasium / Kunst Pähklimäe Gümnaasium / Angelitos Lasnamäe Vene Gümnaasium / Tublid tüdrukud Lasnamäe Vene Gümnaasium / GLHF (Good luck, have fun) Lasnamäe Vene Gümnaasium / Bugs Bunny Lasnamäe Vene Gümnaasium / Workout gang Lasnamäe Vene Gümnaasium / Noorus Lasnamäe Vene Gümnaasium / Päästjad Lasnamäe Vene Gümnaasium / LVGg Soldino Gümnaasium / Tüdrukud Soldino Gümnaasium / Kassipojad Soldino Gümnaasium / Inglikesed Soldino Gümnaasium / Lendoravake Soldino Gümnaasium / Tembumehed Soldino Gümnaasium / Kakukene Suure-Jaani Gümnaasium / Mia ja Triin Põltsamaa Ühisgümnaasium / STEN Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7b Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7c Võru Kreutzwaldi Kool / Jane ja Helena Salme Põhikool / Team Salmekad

Saue Gümnaasium / Maasikad

Ülesanne #8: Makett

Makett kooliruumi uuest kujundusest.

Kristin Emili Kõrge
Herzi Lootsar
Eloura Charles

Me tegime maketi legodest, sest nii oli lihtsam ja huvitavam. Me ei saanud kahjuks kõiki asju teha sama värvi, mis vaja (nt WC, söögiputka jm), sest juppe ei jätkunud nii palju.


Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Kristin Emili Kõrge
Herzi Lootsar
Eloura Charles

Projekti värvid ja materjalid, mõõte meil kahjuks veel pole:

WC: puust seinad ja metallist hallid uksed. WC-l on ka hall silt 🚾 ning uste peal märgid 🚻🚼.
Batuudid: mustad väikesedbatuudid siniste äärtega.
Tee: väiksemat sorti kandilistest hallidest kividest tehtud.
Peenrad: peenrad on veidi väiksemad kui pildil. Seal on ka lühikesed puust pruunid piirded ümber.
Puu: puu on tamm.
Kuju: puu taga olev kuju on tammetõru, metallist ja pruuni värvi. Seda hojab püsti metallist pult, mis on asetatud halli kandilise kivi peale. Kivi peal on kirjas ,,Mente et Corte’’.
Söögiputka: valget värvi väike maja, kust saab osta jooke ja snäkke (nagu puhvet). Maja kõrval vasakul on kaks valget metallist lauda ja neli tooli ning ka majad sees on mõned lauad ja toolid (samasugused).
Tiik: tiik on ümbritsetud väikeste ümarate kividega, seal sees on väiksed kalad, selle küljel on veetaimed ja vee peal on valgeid vesiroose.
Prügikastid: neid on kaks kuni kolm tükki ja need on tehtud osaliselt metallist ja osaliselt väikestest kividest (nt nagu SG staadionil on)
Üks on ka tegelikult seal veekogu juures tee ääres, mida pildil hetkel pole. Ning üks on ka veel kuju juures tee ääres.
Pink: see on puust pruuni värvi ka seda on üks. Pingi jalad on metallist.
Treeningvahendid: need on samuti metallist kollase ja halliga. Treeningvahenditest paremal pool on ka tegelikult koht kus on salfrätikud, topsid (mõlemad valged) ja sealt saab võtta vett.

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Elina:

Olete kõik väga põhjalikult läbi mõelnud nii esteetilise kui ka praktilise poole pealt. Tore näha, et olete mõelnud ka näiteks prühikastide peale - kuna tegemist on alaga, kus on puhvet, tekib seal tõenäoliselt palju prügi. Kui siinkohal veel detailsemaks lähete, siis soovitaksin mõelda ka prügi sorteerimise peale. Arhitekti töö on väga palju seotud keskkonnateadlikkusega ning arhitektiüheks ülesandeks võib lugeda ruumi loomist, mis soodustab keskkonnasõbralikku käitumist. Seetõttu julgeksin kahelda ka vee joomise tarbeks mõeldud topsides - kas tegemist on ühekordsete topsidega? On olemas ka veekraanid, mis on mõeldud joomiseks ilma topsita, soovitan selle kohta infot juurde otsida.

Hea, et olete kasutanud erinevaid materjale, mis aitavad tuua mitmekesisust. Siinkohal tekkis aga küsimus, et miks on hooned erinevate materjalidega? See teeb lihtsalt keerulisemaks sisehoovi kui terviku loomise.

Edu teile järgmise ülesandega!


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Herzi Lootsar, Kristin Emili Kõrge, Eloura Charles

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Elina:

Tere!

Tore näha, et olete nii mitmeid erinevaid funktsioone mõelnud antud alale. Usun, et väga tore mõte on sinna paigutada minibatuudid, mis võiksid õpilase koolielu aktiivsemaks muuta üsnagi lõbusal viisil!

Kuna tegemist on kohaga, kus õpilased võiksid mõnusalt aega veeta ning vahel lausa pikemalt olla, siis on hea näha, et olete mõelnud ka näiteks wc-de paigutamisele. Puhtalt praktilises mõttes aga soovitaksin need asetada kuidagi mõne nurga taha - hetkel avanevad need otse sisehoovi, mis tõenäoliselt tekitab sinna kuidagi veidra ruumi. Wc kui ruum on koht, mis paigutatakse tavaliselt kuidagi nii, et inimesele jääks teatud privaatsus.

Olete sisehoovi lisanud ka söögiputka. Seetõttu soovitaksin lisada ka mõned istumisalad, kus õpilastel oleks mugav süüa. Sel puhul võiks ka mõelda mõne varjualuse peale - kui õues peaks näiteks vihma sadama, saaksid õpilased seal siiski aega veeta. Ootan huviga, kuhu projekt edasi liigub!


Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Eloura Charles, Kristin Emili Kõrge, Herzi Lootsar

Salvestasime hästi selgelt,ilma taustamürata igapäevased koolihääled.


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Selleks kohaks on koolimaja siseõu, mida mitte keegi hetkel ei kasuta. Ilmselt seepärast pole see ka niivõrd oluline. See koht on üpris kolmnurkse kujuga, igav ja see on täitsa tühi muruplats kus üks puu keskel. Seda kohta piiravad spordihall, koolimaja söökla pool ja aed. Seal on kuulda nt linnuhääli, tuult, lehtede sabinat jms. Seal on alati looduse lõhn jms. See koht on õues seega valgus sõltub kellaajast, ilmast ning ka koolimaja valgustitest nt õhtul. Kuidas ma ennast seal tunnen, sõltub ilmast et kas seal on külm või soe, porine või kuiv, päike või vihm/lumi.Selle ala mõõdud on 53m, 66m, 63m. (umbes)

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Elina:

Tere!

Väliruumi sidumine koolimaja ruumiprogrammiga on oluline teema ning seetõttu leian, et olete teinud hea kohavaliku. Võimalus kasutada koolipäeva jooksul väliruumi võiks olla lihtne ja loomulik ning kui võimalik, siis isegi seotud koolitundidega.

Kui asukoht on välja valitud, siis edasi peaks uurima asukohta põhjalikumalt. Kas seal on liiga tuuline või ümbritsevad hooned kaitsevad tuule eest? Kas sinna paistab päike või on midagi, mis päikest varjab? Kui tuleb välja, et sinna paistab hästi päike ja külm tuul liigselt ligi ei pääse (sest siseõu on ümbritsetud erinevate objektidega), siis on tegemist väga hea asukohaga sisehoovi jaoks. See muutub nagu pesaks, kus inimestel on hea ja mugav olla.

Et inimesed seda aga kasutama hakkaksid, peaks neil olema sinna kiire ja mugav ligipääs. Teie tekstist loen välja, et praegu on siseõu ümbritsetud söökla ja spordihalli tagakülgedega. See aga ei anna mingit võimalust kiiresti sisehoovi minna. Ligipääs sisehoovi peaks olema nii hea ja kiire, et õpilastel tekib tahtmine sinna näiteks ka vahetundide ajal minna (kevadpäikesega oleks see väga mõnus). See aga tähendab otseteed.

Soovitan läbi mõelda ülal välja toodud teemad ning asukohta põhjalikumalt edasi uurida. Ootan huviga teie järgmisi samme ning loodan, et kommentaar andis uusi mõtteid!


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Kristin Emili
Eloura
Herzi

Emili kodu-kool 800m
Herzi kodu-kool 1,2km (=1200m)
Eloura kodu-kool 2,4km (=2400m)
Emili elab kõige lähemal ja
Eloura elab kõige kaugemal.
Keskmine: 800m+1200m+2400m=4400m
4400m:3=1467m
Kõik tulevad tavaliselt rattaga ja harva ka jala,nt halva ilma tõttu.

Kommenteerivad:

Merlin Rehema

Tore, et olete nii aktiivsed liikujad ja hea, et olete ka eri osalejate kaugused üle mõõtnud. Huvitav oleks teada, kust teie jaoks läheb piir hea ja halva ilma vahel ja ka kas teie kooliteed osaliselt kattuvad või ei.


Ülesanne #3b: Inventuur

Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.

1. korruse koridori mööbliks on kapid.
2. ja 3. korrusel on koridoris lisaks kappidele veel pingid.
Leidsime peeglid!

Kommenteerivad:

Merike Rehepapp

Tere noored!
Peeglid on ühed ütlemata huvitavad elemendid ruumis. Iga nurga alt näed midagi erinevat ja mis eriti lahe, sa näed seda peegelpildis, kuid vaatamise hetkel sa ei mõista seda. Mis aga veel silma torkab, peeglid on alati väga erinevatele kõrgustele paigaldatud. Mina olen üsna lühike inimene (160cm) ja pidevalt satun ma kusagil restoranis või kohvikus wc-sse kus on peegli paigaldanud 2m pikkune mees, kes ilmselt paigaldas peegli enda pikkuse järgi ehk endale peeglist silma vaadates. See on päris koomiline, kuidas ma hüppan ja kargan, et enda nägu näha.
Uurige tulevikus ka peeglite kõrguseid ja mis peeglist veel paistab peale teie näo.

Jõudu
Merike


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

B tiivas on 68 astet ja A tiivas on samuti 68 trepiastet trepikojas.
Keskmisel suurel trepil on kokku 90 astet ning veel teisel korrusel on 2 trepiastet.
Kokku on trepiastmeid 228.


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Kristin Emili, Herzi, Eloura


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Kuidas olla kui kuidagi ei saa olla