Saue Gümnaasium / MEM

Valisime kooli garderoobi, kuna meie arvates vajasid just garderoobid uuendamist. Tahtsime teha need funktsionaalsemaks, turvalisemaks ja ilusamaks. Kõige suurem probleem garderoobidega oli nendele ligipääsetavus. Kooli tulles ja koolist lahkudes oli raske oma asjadele ligi pääseda rahvamassi tõttu. Samal ajal oli ka probleemiks turvalisus. Garderoobid olid koguaeg avatud ja sealt saaks ükskõik kes su asjad ära varastada.
Tahaksime lisada ruumi kapid ja ukse turvalisuse jaoks. Tahame garderoobidesse lisada ka peegli. Tänu uksele ja kappidele oleks igal õpilasel turvalisem tunne jätta oma asjad garderoobi ning garderoobid näeksid välja avatumad, tühjemad ja puhtamad.
Iga nädal, kui tulid uued ülesanded jaotasime ülesanded erinevalt ära. Niiviisi ei hakanud kunagi igav ja saime kasutada ära oma tugevusi.
Raskuseks oli kindlasti maketi tegemine. Selle kokkupanemine oli kindlasti keerukam kui oodata oskasime. Lisaks oli seda keeruline teha üksteisest distantsi hoides.
Meie jaoks oli üllatav see, kui palju asju kaasneb ühe ruumi uuendamisega seoses. Erinevad ülesanded, millega pidi kaasõpilasi analüüsima, erinevad pildistamis ülesanded ja märkamise peale üles ehitatud ülesanded. Paneme ennast ümbritsevaid asju nüüd kindlasti hoolikamalt tähele.
Otseseid ootuseid meil seoses arhitektuuri loovtööga ei olnud. Kõige suurem ootus oli meil just selle disainimise poole pealt. Ideid oli palju ja tahtsime väga neid teostama hakata.
Oleme enda tööga väga rahul. Kõik läks edukalt ja suuri probleeme meil ei tekkinud. Natukene oli ikka raske ka, aga saime hakkama ja oleme väga õnnelikud. Oleme väga rahul oma valiku ja otsustega.

Meie kolme poolt kujundatud ja mõeldud joonised ja inspiratsioonipilt. Loodame, et suutsime anda endast parima ja meie mõtted jõuavad teieni.

Nimeta valitud koht koolimajas: Garderoobid (2tk)

1. Miks on see koht koolimajas oluline? Mille poolest peavad ilmselt kõik koolimaja igapäevased kasutajad seda tähtsaks? Kas kool ilma selle kohata oleks võimalik / milline oleks kool ilma selle kohata? Ilma garderoobideta ei saaks koolipäev toimida, poleks kuhugi riideid panna, hädavajalik. Tähtis on see sellepärast, et igaüks saab oma riided panna kuhugi kindlasse kohta. Kool ilma garderoobideta ei oleks võimalik.

2. Kes seda kohta kõige rohkem kasutavad? Kas kasutajaskond on mitme kesine (õpilased, õpetajad, tüdrukud, poisid, eri vanuses, eri huvidega)? Või ühekülgne? Mida seal tehakse? Garderoobe kasutavad kõik kooli lapsed, jaotatud on klasside kaupa. Ühte garderoobi mahub kaks klassi. Enamasti on klassid sama vanad. Mõlemad, nii poisid ja tüdrukud, huvide kohta ma ei oska öelda, arvatavasti on erinevad. Garderoobis vahetatakse riideid/jalanõusi, räägitakse juttu, ollakse telefonis, puhatakse.

3.Vaatle kohta 10 minutit. Mitu inimest loendad? Kes nad on? Mida nad teevad? Kirjuta üles vaatluse teostamise kellaaeg. Kuidas võis kellaaeg vaatlustulemusi mõjutada? Loendasin väga palju lapsi, neid oli umbes 40 inimese kanti. Enamus inimesed olid meile tuttavad. Tunnid lõppesid ja lapsed läksid koju. Hakkasin vaatama 14.17, lõppes kuues tund. Nägin nii palju lapsi sellepärast, et enamasti on kuus tundi ja siis lähevad suurem osa lapsed koju ja samuti meie otsustasime peale vaatamist koju mina.

4. Millised kolm erilist sõna kirjeldaksid just seda kohta koolimajas? Proovi leida sõnad, mis ei ole väga tavalised, mis annavad edasi emotsiooni (tunnet) ja mida ei saaks öelda kooli teiste ruumide kohta. Need sõnad ei pea olema ainult positiivsed (head). Haisev, kitsas, hämar

5. Kuidas siin liigutakse? Millise tempoga? Millistes suundades? Parimaks kirjeldamiseks joonista ka skeem. Garderoobides liikumine oleneb ajast. Umbes 15 minutit enne tunni algust on grarderoobid alati õpilasi täis ja sellepärast läheb seal tegutsemiseks kauem aega. Sama käib ka tundide lõpuga. Suundade osas liigutakse garderoobi ja sealt välja.

6. Kas ruum tundub mõjutavat siin aega veetvate või siit läbi liikuvate inimeste asendeid või liigutusi? Kuidas? Garderoobid mõjutavad vägagi õpilaste liikumist. Garderoobid on üpris kitsad ja kuna need on kahe klassi peale jagada siis ei mahu sinna kõik õpilased ära. Seetõttu peab tihti garderoobi juures ootama kuni saab oma asjad kätte. Tihti läheb seal trügimiseks kuna koos ei mahu nad oma asju võtma.

7. Milline on selle koha sisustus? Kas sisustus on kooskõlas siinsete tegevustega? Või vastuolus? On midagi puudu? On midagi üle? Meie arvates on garderoobides sisustus veidi halvasti planeeritud kuna need on liiga kitsad. Lisaks on puudu iga garderoobi seest üks peegel, mis oleks vajalik, et enne tundi suundumist oma välimus üle vaadata (ega särk ei ole kortsus või pükste sääred on kooli tulles mustaks läinud). Lisaks on puudu uks. Iga garderoobi ees peaks uks olema kuna tihtipeale lähevad õpilaste asjad seal kaduma või varastatakse kelleltki midagi ära. Ehk siis oleksid uksed turvalisuse huvides vajalikud.

8.Kuidas see koht kõlab? Milliseid hääli on siin kuulda? Kuidas inimesed räägivad? Millest nad räägivad? Garderoobides võib aeg-ajalt kuulda puidust elementide kriuksumist, inimeste valjuhäälset rääkimist, kilejopede sahinat ja metalli koinat. Tavaliselt vahetavad õpilased garderoobis muljeid koolipäevast.

9.Mismoodi siin lõhnab? Kui esimese hooga tundub, et ei lõhnagi, püüa keskenduda, ringi liikuda, oma nina kogu võimekus proovile panna. Kas see lõhn on siin alati? Garderoobides on kahjuks alati vastik jalanõude lõhn ja samuti on higised riided rippumas, mis soodustavad halva lõhna.

10.Milline on valgus? Kas siin on helge või hämar? Kas see tuleneb ilmast, kellaajast või akende paigutusest ja suurusest?
Valgus on meie jaoks liiga hämar, võiks olla heledam. Ei olene ilmast ega kellaajast vaid kooli lambid on hämarad, pole läheduses ühtegi akent mis annaks valgust natukenegi juurde.

11.Kuidas sa ennast siin tunned? Proovi täpsustada, miks näiteks hästi, kehvasti, mugavalt vmt. Me tunneme ennast imelikult, pole mugav seal aega veeta. Tahaks kiiersti minema minna.

12.Mõõda see koht ära. Joonista plaan. Märgi juurde ka ruumi kõrgus.

Meie kooliteed

Marta: Minu teekond hakkab 07.50 kuna tee kooli on vaid 600 meetrit. Umbes kolmveerand teest kõnnin majade vahel ja veerand teed saan kõndida läbi tammiku. Hommikuti minnes kohtan palju koolilapsi. Kooli kõnnin üksi ja selleks kulub mul 5-7 minutit. Tavaliselt lähen kooli jala (talvel) või rattaga. Autoga ma saan harva kooli. Kõndides ma tavaliselt mõtlen mõtteid ja ei tegele kõrvaliste asjadega kuna pole üldse hommiku inimene.

Maribel: Kooli hakkan sättima 7.35-7.45 vahel, täpset kellaaega ma öelda ei saa kuna iga uus päev on erinev. Kooli lähen tavaliselt nii, et autoga viiakse poole tee peale ja edasi kõnnin jala läbi metsatuka ja paistabki kool. Kilomeetreid on mul kooli 1,8. Tee on alati sama. Kooli lähen alati natuke varem kuna pole hilineja tüüp. Kooli jõudmiseks kulub umbes 7-13 minutit kuna see oleneb liiklusest

Elinor: Mina hakkan Martast ja Maribellist kõige varem liikuma, kui liikuma hakkan (jala, rattaga) siis kell on umbes 7.30-7.35. Ma kõnnin kooli 15 minutit, tempo on aeglane. Autoga saan väga väga harva kooli, peaaegu üldse mitte. Kooli tulles ma kohtan päris palju pisikesi koolilapsi ja vahepeal ajavad nad hullult närvi kuna neid on nii palju ja keeruline on neist mööda sõita, aga jään rahulikuks. Enamasti tulen kortermajade, poodide juurest.

Meie lindistasime kooli helisi vahetunni ajal ja need helid olid väga huvitavad ja segeased. Esimene video on tehtud nii, et me ei lisanud oma hääli üldse ja teine video tegime nii, et me alguses mõtlesime, mis hääli me koolitunni ajal kuuleme ja tulime paberi hääle peale. Ja nii see teine video sündis. Üritasime ise paberi häält järgi teha ja meie arvates kukkus päris hästi see ülesanne välja.

Meie otsustasime ära lugeda mitu trepiastet on meie koolis minnes esimeselt korruselt neljandale korrusele. Mõõtsime ainult peatreppe kuna neid kasutatakse tihedamini ja tundus huvitavama lugeda neid trepiastmeid. Meie koolis on ka olemas küljetrepid. Meie saime trepiastmeid kokku 93. Seda ülesannet meile väga meeldis teha. Lapsed ja õpetajad liiguvad päeva jooksul väga palju. Nagu mõned ütlevad siis üks trepiaste annab elule 1 sekundi juurde, pole üldse paha, et nii palju treppe ja trepiastmeid on.

Meie otsustasime lahendad selle ülesande nii, et me proovisime tähele panna koolis väiksemaid taimi. Selle eesmärk oli see, et näha väiksemaid taimi ka mitte ainult suuri taimi, mida on kohe näha. Meie koolis ei ole kindlasti mitte taimedest puudust, meil on neid koolis iga korruse peal. Meile väga meeldis taimi otsida ja neid pildistada oli samuti huvitav. Mis meile veel meeldis oli see, et meie koolis on erinevaid taimi, ei ole samasuguseid väga palju ja ei ole igavad vaid hoopis põnevaid/huvitavaid.

Enda arust saime tööga edukalt hakkama ja jäime ise rahule. Joonistamisega tegeles Elinor kuna tema oskab ainsana meist kõige paremini joonistada Marta ja Maribel mõtlesid kuidas ja kus teha pilte ja millised poosid on head. Koostöö sujus hästi ja arvame, et töö tuli hästi välja.

Valisime kooli rattaparkla kuna me ise kasutame kõik igapäevaseks liikumiseks ratast ja see koht tundus meile kõige huvitavam. Selline mõte, et me oleksime rataste peal ja liiguksime tuli väga automaatselt ja see sobis meile. Tegime alla 10 pildi, monteerimisega saime ilusti hakkama ja nii see sündis. Oleme ise selle tööga rahul.