Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Saue Gümnaasium / Arhitech

Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin

Mõtlesime eemaldada kott toolid, kuna väikestele lastele meeldib neid väga visata ja lõhkuda. Alternatiiv on kasutada raskemaid mitteteisaldatavaid toole või näiteks diivanit. Kasutasin keskkonda ,,House Flipper",et oma mõtet presenteerida. Kõige viimane pilt on teisest koolist tehtud ja minu arvates on see huvitavam kui meie kooli nurk. Juba esimene pluss teises koolis on rasked samas ka pehmed toolid, tuppa pääseb palju loomulikku valgust ja põrandal on pehme vaip.


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin

Mõtlesime teha üheainsa eskiisi keskkonnas ,,House Flipper". Tutvustasime nurgale järgmised ideid: Laud, stepsleid (telefonide laadimiseks), teistsugune kapp, vaip, rohkem pilte seinale ja mingisugune taim, et anda nurgale elavama tunde. Tulevikus loodetavasti tuleb rohkem mõtteid.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Kommenteerib Margus:

Erinevate kujundamise keskkondadega kaasneb ka natukene nende eripära. House flipperist võetud piltidel on palju asju tegelikult teisiti kui vaid mööbel. Eriti oluline on näiteks valgus ja ruumi suurus, millele viitasite viiendas ülesandes. House flipperis tundub ruum palju väiksem ja hubasem, mida tegelikult ei saavuta ainult mööbli vahetamisega.
Vahel saaks ka nurka liigutada või laiendada aknale lähemale või eraldada rohkem koridorist?
Hea valik oli leida naturaalsemaid toone, madalamat mööblit ja kasutada taimi. Kõik, mis on põrandal lähemal eeldab istumist, mis omakorda aeglasemat tempot. Stepsel on kasulik, aga võib-olla oleks hea, kui rahulikus nurgas polekski telefone, samuti nagu eemaldasite teleri?
Proovisite ka suuremat mööblit, kuid kuivõrd kott-toolid andsid selle vabaduse, et neid vastavalt olukorrale liigutada, siis diivaniga on see juba keerulisem ja istuma mahub vähem inimesi.
Pilt teisest koolist on hea näide seina kasutamise võimalusest. Raamaturiiul summutab peegeldavat (kajavat) heli samamoodi nagu terve koridori peal olev vaippõrand.

Proovige veel ruumi liigendada ja uurige ka muid aspekte peale istumismugavuse. Joonistage kindlasti veel plaane ja visandeid, sest mujalt keskkonnast võetud pilt ei kajasta tegelikult teie endi mõtteid.


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin

Nimeta valitud koht koolimajas: Vaikuse koridor, teisel korrusel, kott toolidega nurk.

1.Miks on see koht koolimajas oluline? Mille poolest peavad ilmselt kõik koolimaja igapäevased kasutajad seda tähtsaks? Kas kool ilma selle kohata oleks võimalik / milline oleks kool ilma selle kohata?

Koht on erline kuna see on ainus vaikse koridori lõõgastav nurk kus on pehmed toolid ja raamatud. Inimesed peavad seda tähtsaks kohaks oma vaikuse iseloomu pärast. Kool saaks ilma kohata hakkama, aga väga lahe on, et selline nurk on koolis olemas.

2.Kes seda kohta kõige rohkem kasutavad? Kas kasutajaskond on mitme kesine (õpilased, õpetajad, tüdrukud, poisid, eri vanuses, eri huvidega)? Või ühekülgne? Mida seal tehakse?

Kasutajaskond on väga sarnane, nii poisid kui tüdrukud kasutavad seda nurka puhkamiseks.

3.Vaatle kohta 10 minutit. Mitu inimest loendad? Kes nad on? Mida nad teevad? Kirjuta üles vaatluse teostamise kellaaeg. Kuidas võis kellaaeg vaatlustulemusi mõjutada?

Nurgas istus umbes 4-7 inimest, kes ootasid järgmist tundi. Nad jutustasid oma vahel vaikselt kell 11.00. Me arvame, et kellaaeg muudaks kui palju inimesi nurka tulevad ja millest nad võiksid rääkida.

4.Millised kolm erilist sõna kirjeldaksid just seda kohta koolimajas? Proovi leida sõnad, mis ei ole väga tavalised, mis annavad edasi emotsiooni (tunnet) ja mida ei saaks öelda kooli teiste ruumide kohta. Need sõnad ei pea olema ainult positiivsed (head).

Vaikne, muinasjutuline ja rahustav.

5.Kuidas siin liigutakse? Millise tempoga? Millistes suundades? Parimaks kirjeldamiseks joonista ka skeem.

Liigutakse vaikselt, aeglase tempoga, mõlemasse suunda ja vahetunni lõpus klassiruumi.

6.Kas ruum tundub mõjutavat siin aega veetvate või siit läbi liikuvate inimeste asendeid või liigutusi? Kuidas?

Ruum pigem mõjutab inimesi kes seal istub, kuna kõndides sellest mööda ei ole sellist lõõgastuvat tunnet kuigi inimesed kes nurgast mööda kõnnivad saavad vaikust nautida.

7.Milline on selle koha sisustus? Kas sisustus on kooskõlas siinsete tegevustega? Või vastuolus? On midagi puudu? On midagi üle?

Nurgas on üks kapp, telekas, riiul, raamatud, kott toolid, ja lähedal on ka laud. Meie arvates on hea mõte nurka toimetada vaip või mingi pehme alus.

8.Kuidas see koht kõlab? Milliseid hääli on siin kuulda? Kuidas inimesed räägivad? Millest nad räägivad?

Kohas on kuulda inimeste sosinat, kõndimist ja vahest õrna kilinat kui keegi kukutab midagi maha. Inimesed nurgas vahest räägivad mis hinded nad matemaatikas said.

9.Mismoodi siin lõhnab? Kui esimese hooga tundub, et ei lõhnagi, püüa keskenduda, ringi liikuda, oma nina kogu võimekus proovile panna. Kas see lõhn on siin alati?

Vahest on higi hais ja krõpsu hais. Krõpsu lõhna pole seal alati.

10.Milline on valgus? Kas siin on helge või hämar? Kas see tuleneb ilmast, kellaajast või akende paigutusest ja suurusest?

Valgus on päris hämar mis on natukene ebamugav, meie arvates akna paigutus on selle probleem ja kapp mis selle nurga lähedal on blokeerib suure osa valgusest.

11.Kuidas sa ennast siin tunned? Proovi täpsustada, miks näiteks hästi, kehvasti, mugavalt vmt.

Kui me seal nurgas olen siis me tunneme ennast väga mugavalt, kuna toolid mis nurgas asetseb on väga pehme ja mõnus.

Tuba on umbes 3m lai, 3,2m pikk ja 2,5m kõrge.

Kommenteerivad:

Eesti Noorte Arhitektide Liidu (ENAL) liikmed ja EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid ning värsked vilistlased

Margus:

Nii tore, et keskendute puhkenurgale, sest see võib ka paras pähkel olla. Väga tihti tekib tunne, et just sellistest olulistest kodustest kohtadest vaadatakse üle, või luuakse neid üle käte. Hea märk on juba see, et teil on seal hubane, pehme ja mugav. Nagu te tähele panite, siis polnud seal väga palju inimesi. Mõelge korra, kus veel vahetundi veedetakse? Mõnel inimesel on vaja natuke lärmi teha, mõnel joosta ja kui näiteks see nurk eriti mõnusaks teha, võib see populaarsust koguda ja vaikus selle all kannatada. Äkki leiate isegi lahenduse, kuidas selliseid nurki veel teha?

Pehmus ja vaip on juba hea algus, et asja paremaks muuta, täiendage seda nimekirja veelgi! Värske õhu ja valguse saamiseks proovige elavaid katseid, lükake kappi, avage aknaid ja vaadake mis juhtub? Proovige kindlasti joonistada - plaane ja kavandeid.

Jõudu!


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin

Meie uurisime kui pikk ja milline on koolitee igal grupiliikmel
: Mathias- 1 km 339 meetrit Marten- 594.13 meetrit Ron- 581.44 meetrit Oliver- 729.39 meetrit
Kõikide õpilaste kooliteed on kantud kaardile ja saime teada, et kolm õpilast lähevad kooli mööda sarnast teekonda ja üks õpilane tuleb teisest suunast.
Kõikide õpilastel on osa teekonnast läbi metsa.
Ühes metsas on sageli näha kitsi.
Kooli läheme vastavalt aastaajale, kas jalgsi või rattaga.
Oleme õnnelikud, et meie reis koolini on läbi metsa ja mööda kõrvalisi tänavaid. Tunneme ennast turvaliselt oma linnas.


Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Oliver Martin, Ron Rooni

Meie tiim lindistas igapäeva helisid koolimajas. Meil ei õnnestunud väga palju hääli salvestada, sest aega oli vähe enne distantsõppele jäämist.
Õnnestus tabada:
*pliiatsi kukkumine
*pastaka kinni/lahti klõpsatus
*koolikoti luku sulgemine ja avamine
*asendusõpetaja Erki tund
*akna avamine
*igas lindistuses igapäevane klassimüra, et aru saada kui lärmakas vahest tunnis on.

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Olete leidnud põnevad hääli : väikseid nagu pastaka plõksutamine ja kotiluku avamine-sulgemine ja need hääled "suureks" teinud, kui ka valjemaid ja igapäevaselt märgatavamaid hääli nagu tunnihääled ning neile andnud jällegi distantsi, et saaks haarata kogu helimaastikku. Ülesande selgituses kirjutate, et "igas lindistuses on igapäevane klassimüra". Kas panete seda ka tavategevustes tähele? Kas olete sellega harjunud või tuleks püüda seda vähendada? Helide salvestamise mõte ongi just selles, et saada teadlikuks helikeskkonnast meie ümber ning kui vaja, siis seda ka muuta. Mis oleks näiteks kui pliiatsi kukkumine oleks üks valjemaid helisid kooliruumis? Mõttemänguks hea küll, aga siis ei oleks vist kool küll see koht, kus inimesed kohtuvad ja suhtlevad? Või kuidas arvate teie?


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Mathias Johann Vilokas, Ron Rooni, Oliver Martin, Marten Võrklaev

Kuna viirus segab tavaelu, siis appi tulevad programmid ja e-kanalid.
Kasutasime geograafias õpitut ja tegime mõõtmised Geoportaali kaardil.
Sellega õnnestus ära mõõta peale kooli ka staadioni, korvpalliplatsi ja 2 moodulit.
Kooli pindala koos Spordihoonega on 8739,35 m2.
Korvpalliplatsi pindala on 1357,44 m2
Staadioni pindala on 6813,70 m2
Moodul 9/4 pindala on 135,43 m2
Moodul 9/3 pindala on 132,32 m2

Kommenteerivad:

Mart Laanpere

Väga leidlik lahendus keerulisel ajal! Teie kirjeldusest jääb küll selgusetuks, kas arvestasite ka neid sakke, mis maja põhiplaani ristkülikust erinevaks muudavad. Silma järgi tundub küll, et ühes kohas olev lohk on umbes sama suurusega kui vastasseinas olev muhk, mistõttu need võib lihtsalt ära unustada. Samas on ka selliseid kohti, kus majaseinas olev eend võiks päris mitu ruutmeetrit juurde anda ristkülikule.


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin

Sügisel kui puudelt lehed langenud on raske kindlaks teha millised lehtpuud kooli ümber kasvavad, tundsime ära kase, vahtra ja jalaka. Kooli logol on tammetõrud aga tamme ei õnnestunud leida aga tammelehe leidsime. :)

Kommenteerivad:

Jaana Ahlberg

Võtsite ette väljakutsuva ülesande - kuidas puuliiki kindlaks teha, kui lehti enam pole? Väga tublid! Vihjeid on erinevaid ning ilmselt kasutasite neist mitut. Mõnel puul on eriline tüve koor (kasel) mida teistega segi ei aja. Teisel jällegi jäävad kogu talveks külge viljad. Maast võib leida tammelehti üsna hilja - tammelehed lagunevad kaua! Osadel puudel on väga kummaline võra kuju - teil on pildil näha aretatud leinavormi. Mõne puu saab lihtsasti määrata pungade abil. Talv on tegelikult hea võimalus näha puu olemuse sisse natuke rohkem kui tavapäraselt - kui lehti pole, paljastub puu tõeline iseloom. Jälgige näiteks erinevaid puuliike ja vaadake, kui erineva nurga all oksad üksteise suhtes on või kui tihe võra on, kust kõrguselt algavad oksad jne. Kogenud puude eksperdid tunnevad puud juba kaugelt tema "olemuse" järgi ära.


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin

Kui ruumi on vähe, selg on väsinud ja korralikke istumiskohti ei leidu saab fantaasial lennata lasta ja erinevates asendites puhata.
Kasutades aknalauda, lauda või tooli.

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Eks tõesti, igast olukorrast leidub väljapääs :) Hea, kui on võtta, tool, aknalud ja laud. Veel parem, kui oleks päriselt mõnusaid istumiskohti eksole! Tundub, et märkasite probleemi, seega .....


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Mathias Johann Vilokas
Marten Võrklaev
Oliver Martin

Valisime just selle koha, sest seal on värske õhk, seal saab liikuda ja kuna oleme kõik sportlased ja see trepp on spordihoone esine.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Tere, Arhitech!
Oi! Seda võibki ju lõpmatuseni vaatama jäeda. Kõnnid ja kukud. Kõnnid ja kukud. Kõnnid ja kukud. Tore animatsioon, mis annab edasi GIFi ühe põhilise omaduse – see kestab igavesti.