Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Kommenteerivad: Kristi Kiilu

Kristi Kiilu on ei rohkem ega vähem kui professor – Eesti Muusika ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika õppejõud ja õppejuht. Professor ei ole kuiv teadlane, kes õpilasi päriselus näinud või õpetanud pole. On ikka! Kristi on õpetanud lasteaias, koolis, muusikastuudios ja õpetnud nii soliste kui juhendanud ansambelid ja koore. Praegusel ajal õpetab ta tulevasi muusikaõpetajaid üldhariduskoolidesse ja instrumendiõpetajaid muusikakoolidesse, uurib muusikahariduse ja väikelaste muusikalise arengu küsimusi ning muusikalise õppekeskkonnaga seonduvat. Samuti teeb koostööd mitmete välisteadlastega Islandilt, Rootsist, Ameerikast, Poolast ja mujalt et levitada muusika ja muusikakasvatuse head mõju inimesele, ühiskonnale ja kultuuridele.

Narva Pähklimäe Gümnaasium / ROCOCO

Nicole Ivanova
Jana Usakova
Anastassija Aleksejeva

Nüüd, kui kõik õpilased on edasi liikunud kaugõppesse, on keskkond ja helid meie ümber muutunud. Kujutame ette ühte normaalset päeva koolis. Hommikul tulete kooli ja kuulete juba koolilaste hääli, kuid kui nad on vaiksed. Sa käid koolis ja kuuled õpilaste hääli enda ümber. Tegelikult võib see hommikul olla natuke tüütu. Kooli esimestel korrustel kõndides kuulete nooremate keskkooliõpilaste valju häält, kes jooksevad trepist ja koridoridest alla ja karjuvad. Kell heliseb, klassi uks avaneb, kõik tulevad sisse. Alguses on klassis teatud müra, kuid siis see kaob ja on vaikus ja õppetund algab. Jah, õppetunnis võite kuulda ka vestlusi, vaikseid või valjuid, emotsionaalseid või monotoonseid. Kõik sõltub õppetunnist ja õpetajast. Siin heliseb vaheaja kell ja koridorid on jälle helisid täis. Keegi vahetab vaikselt kontorit, keegi arutab jõuliselt õppetundi või uudiseid ja keegi lihtsalt rõõmustab igal juhul. Helid on väga erinevad. Müra ja gamid tõusevad kooli koridorides, kui õpilased jooksevad toidu järele. Söögitoas arutavad õpilased ka uudiseid, see ei ole kunagi vaikne. Söögitoas saate kuulda plaatide ja prillide heli. Kui me võrdleme kooli kodus õppimise ajaga, näeme palju erinevusi. Kodus kuuleme vähem helisid, eriti kui olete korteris üksi. Koolis saate kuulda mitmesuguseid helisid, mitte kodu. Võib-olla, kui me esimest korda kooli naaseme, on raske selle elurütmiga koolis harjuda.


Narva Pähklimäe Gümnaasium / PROJEKT mp5

Aleksandra Simohhina, Diana Semibratova, Polina Zassovitskaja

Mõnes olukorras meie maailmas oleme sunnitud täitma veidi teistsugust ebatavalist ülesannet - helide salvestamist. Aega on siiski piisavalt möödas, nii et pidime hoolikalt mõtlema ja meenutama, kuidas meie kool kõlas.
Kui kirjeldate meie kooli, siis on see üsna lärmakas, kuid oleme sellega juba harjunud, kuigi mõnikord ei piisa vaikusest täiskasvanuna ikka veel. Põhimõtteliselt on müra jooksvate laste karjed või õpilaste ja õpetajate vestlused, ka raadio koolis. Näiteks pühadel ja reedeti mängib kool meile temaatilist muusikat, näiteks jõulumuusikat. Samuti teavitatakse meid raadios mängudest ja üritustest, mida peetakse vaheajal meelelahutuseks. Ja muidugi hommikused uudised, kus meile antakse värsket teavet. Nüüd ei saa seda kahjuks kogeda, kuna istume kodus, kuid ärge heitke meelt!

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Meelt ei maksa tõepoolest heita! Koolimaja hääled ootavad teid niipea kui sinna taas sisenete. On kord juba nii, et seal on lärmakas, aga see pole enamasti pahatahtlik või kuri lärm vaid ikka rõõmsad õpilased oma igapäevaste tegevustega! Kuulake, mida on kuulda selles häälte virr-varris ja tohuvapohus? Kuulates püüdke keskenduda mõnele helile, mis ei ole esiplaanil, aga on kuuldav. Tooge see heli oma kuulamisfookusse. Kui aga hakkate salvestama, siis saab seda teha väga lihtsalt - ka ühtlase kõlamassi sees liikudes salvestub kõige läheb heli enamasti selgemalt. Kui vähegi mahti on, siis kindlasti salvestage ja kuulake. Võite avastada midagi sellist, millest teil aimugi polnud!


Saue Gümnaasium / Uno paralelo

Kadi Erendi, Nele Salusaar, Kertu Madelene Ladva, Tiina Irula

Kuna koolis ei käinud meie gruppist ühtegi inimest siis pidime midagi välja mõtlema.
Õnneks oli meie ühe gruppiliikme klassiõde koolis siis ostustasime kirjutada talle. Ta oli nii tubli ja salvestas meile need helid ja saatis ka need. Saime siis helid koolimaja vaikuse koridorist mis on vaikne, aga mitte kõige vaiksem, siis saime ka salvestuse sööklast mis oli ka üpris tavaline. Esimesel korrusel, kus on algklassi lapsed oli ka päris lärmakas mis on ka tavaline.

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Leidlik lahendust, mis näitab, et väljapääsmatuid olukordi ei ole olemas! Vaikus koolimajas on harv ja huvitav. Eriti põnevaks teeb selle kaja, mis üksikute helide kõla võimendab. Söökla hääled on aga vist üsna tavapärased - sellelt heliribalt pole aru saada, et koolis oleks vähem õpilasi. Võib vaid ette kujutada, et milline oleks helimaastik siis kui koolis oleksid kõik õpilased.
Helikeskkonna uurimine on iseenesest ääretult põnev ja seetõttu soovitan, et kui taas kooli jõuate, salvestage erinevaid hääli ise ja tehke seda veidi pikemalt, Kuulake helipilve ja tunnetage selle meeleolu, kõlavärvi ja emotsiooni. See annab teile ruumi ja selle inimeste kohta põnevat infot!


Saue Gümnaasium / Kuldne Trio

Kristelle-Ly Kruuleht, Heleri Marion Rüütel, Lisette Marii Kivimäe

Meie salvestasime seekord helisid karderoobide ees. Meil ei õnnestunud väga palju helisid tabada, sest me saime seda teha alles viimasel päeval enne kui koolid kinni läksid. Saue kool on eriti lärmakas siis kui hakatakse koju minema, lapsed tahavad rääkida üksteisega oma koolipäevast või ka sellest mida nad teevad kui nad koju lähevad.
Kuid mõned helid mis me saime on järgmised:
*Laste omavaheline jutustamine
*Laste riietumine
*Kõndimine
*Naermine

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Garderoob on helimaastiku ereduse ja mitmekesisuse mõttes alati hea paik! Olete salvestanud helisid moel, kus see kõlab justkui sordiini all ehk kaetult või nagu läbi filtri (näiteks salvestav telefon on taskus). Huvitav kas see oli taotluslik? Igal juhul jätab see põneva mulje ja aimduse, et helimaastikku soovitakse vaadelda/kuulata distantsilt, jättes "õhu" ja "vaba ruumi" helide ja kuulaja vahele.
Põnev oleks võrrelda kui sama helikeskkonda salvestada mitmel erineval moel - näiteks kolme telefoniga samaaegselt, aga üks otse helimaastiku keskeslt, teine servalt ja kolmas kaugemalt, distantsilt. Sel juhul tulevad ruumi eripärad hästi esile.


Saue Gümnaasium / Arhitech

Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Oliver Martin, Ron Rooni

Meie tiim lindistas igapäeva helisid koolimajas. Meil ei õnnestunud väga palju hääli salvestada, sest aega oli vähe enne distantsõppele jäämist.
Õnnestus tabada:
*pliiatsi kukkumine
*pastaka kinni/lahti klõpsatus
*koolikoti luku sulgemine ja avamine
*asendusõpetaja Erki tund
*akna avamine
*igas lindistuses igapäevane klassimüra, et aru saada kui lärmakas vahest tunnis on.

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Olete leidnud põnevad hääli : väikseid nagu pastaka plõksutamine ja kotiluku avamine-sulgemine ja need hääled "suureks" teinud, kui ka valjemaid ja igapäevaselt märgatavamaid hääli nagu tunnihääled ning neile andnud jällegi distantsi, et saaks haarata kogu helimaastikku. Ülesande selgituses kirjutate, et "igas lindistuses on igapäevane klassimüra". Kas panete seda ka tavategevustes tähele? Kas olete sellega harjunud või tuleks püüda seda vähendada? Helide salvestamise mõte ongi just selles, et saada teadlikuks helikeskkonnast meie ümber ning kui vaja, siis seda ka muuta. Mis oleks näiteks kui pliiatsi kukkumine oleks üks valjemaid helisid kooliruumis? Mõttemänguks hea küll, aga siis ei oleks vist kool küll see koht, kus inimesed kohtuvad ja suhtlevad? Või kuidas arvate teie?


Oled jõudnud lehekülje lõppu.

Lehekülge ei leitud, vabandame!