Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #3b: Inventuur
Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.
Narva Soldino Gümnaasium / 13
Katja Semenova, Daniil Osokin, Olesja Rumantseva, Alina Ivanova
Eesriied
1. Need rulood asuvad kunstikabinetis. Kahjuks, nad on liga igavad selle kabinetti jaoks. Tehtud beeži värvi võrkjast kangast. Sellega kaitstakse päikese eest.
2. Need on eesriied, mille kaunistuti jõuludeks. Nad asuvad ühiskonna kabinetis,kus me õpime eesmapäevadel. Nad on tehtud trikookangast ja nad ka kaitsevad päikese eest, aga ka kaunistavad klassi
3. Need on žalusii muusika kabinetis ja nad kipasti avavad. Tehtud võrkjast kangast ja kaitsevad päikese eest
4. Rulood heleda oranži värvi, tehtud võrkjast kangast, nagu kõik teised rulood. Nad asuvad inglise keele kabinetis. Kaitsevad meie silmad päikese kuldvihmadest
5. Käsitöökabinetis asuvad rulood, sinise värvi ja võrkjast kangast. Need aitavad meile päikesepaistelise ilma ajal asuda varju all.
6. Aulas asuvad ka žalusii, kuid aga keegi neid ei puutu. Nad on tehtus võrkjast kangast ja nad lihtsalt kaunistavad aknad.
Tere noored!
Maja aknad on nagu maja silmad, mille kaudu me maja seest välja näeme. Aga ka väljaspoolt sisse. Ja aknakatted siis nagu prillid? Tore, et selle teemaga tegelesite. Samuti pöörasite tähelepanu materjalile. Aga kui nüüd mõelda, et mis juhtub aknaga, kui ta kinni kaetakse? Kas ta siis kaob ära? Ja millal meil on üldsegi vaja akent kinni katta? Kas selleks et miski väljaspoolt sisse ei paistaks? Te siin toredasti mainisite , et kardin kaitseb teie silmi päikese kuldvihmade eest. Aitäh sellise toreda poeetilise sõnastuse eest, väga vahva. Jah, päike vahel segab meie toimetamist. Aga õhtul pimedas? Miks me siis aknad kinni katame? Kas siis selleks, et keegi väljaspoolt sisse ei näeks? Huvitav miks meile see ei meeldi? Kas see on kõikide inimestega samamoodi? Näiteks põhja-euroopas, Rootsis ja Norras, ei ole majadel üldjuhul kardinaid ees kui õues pime on. Kõik on avalikult näha, mis seal ruumis on ja kes seal toimetab ning tundub et seal inimesi üldse ei häiri, et keegi tuppa piiluda saab. Ja hästi põnev on piiluda. Kuid ise ma jällegi tunnen ennast nagu alasti keset heinamaad, kui mu tuppa keegi väljaspoolt piiluda saab. Põnev teema. Soovitan teil minna uurima, kuidas inimesed akendesse suhtuvad. Kui suured või väiksed aknad neile meeldivad, kas avatud või kardinatega ja mille järgi nemad aknakatteid valivad? Nii materjali kui värvi mõttes. Ja kas neile ka piiluda meeldib :)
Jõudu ja jaksu
Merike
Narva Pähklimäe Gümnaasium / Värvikontrastid
Elizaveta Zaviyalova
Meie kool on suur. Sellel on 4 korrust. Meie koolis on nii põhikool kui ka gümnaasium. Koolis on tavalised kabinetid, söökla, meditsiinikabinet, raamatukogu, võimla,aula. Meie koolis valitseb sõbralik õhkkond.
Tere noored!
Väga õige on värvidele tähelepanu osutada. Need mõjutavad meie igapäevast keskkonnataju vahel ehk kõige rohkem. Samuti on tore, et olete koolimajast ka välja läinud. Arhitektuur ei lõpe sugugi seal, kus maja seinad. Küll aga oleks huvitav teada, kuidas need värvilahendused tekkinud on. Miks mõni ruum just sellist värvi on ja kuidas loodi koolimaja kõrvale see tore värviküllaste geomeetriliste kujunditega hoone fassaad. Meil kõigil on oma arusaam värvidest, omad lemmikud ning suur väljakutse on otsustada, mis värvi ruumis me kõik koos toimetama peame. Seepärast ongi väga sageli avalikus ruumis kasutusel valge või hallid toonid. Ja eriti põnev on, kuidas värv objekti mõjutab. Võtame näiteks autod, üks ja sama mudel mõjub eri värvides väga erinevalt, lausa nii erinevalt, et kui võhiku ette panna kaks täiesti ühesugust autot, üks on punane ja teine valge, väidab võhik, et need on täiesti erinevad mudelid. Ja ma tean millest ma räägin, mina olen ise üks nendest autovõhikutest :)
Ja veel üks põnev teema, värvipimedad. Soovitan katsetada, laadige endale telefoni CVSimulator äpp, mis näitab teile kuida näeb maailma värvipime. Deuteranoopia on värvipimeduse versioonidest kõige enam levinud. Nemad ei tee vahet rohelisel ja punasel värvil. Iga kuues meesterahvas elab just deuteranoopiaga.
Põnevaid värvilisi avastusi!!
Merike
Narva Soldino Gümnaasium / Narva Ratas
Aleks Suvorov, Rodion Misnik, Timofei Lukjanov
Meie valisimime kooli esemetest prügikaste.
Nad asuvad koridorites ja klassiruumides ja on tehtud plastmassist. Neid kasutakse selleks, et sinna prügi visata.
Tere noored!
Aitäh, et olete vaadanud prügikastidesse. Olete ka täheldanud, et teie kooli prügikastid on kõik plastmassist. Huvitav miks nii? Kas seepärast et plastmass on kerge materjal või et plastmass ei roosteta ning on lihtne puhastada?
Ja samuti on huvitav, et teie koolis on kõik prügikastid pealt lahtised, mis on kasutajale iseenesest kõige mugavam. Sa lihtsalt lased asjal prügikasti kukkuda ja sa ei pea prügikasti kätega puutuma. Küll ei ole see pilt ilus, mida sa näed, kogu prügi on nähtaval ja vahel juhtub, et ka midagi kogemata sinna kasti kukub.
Minu arvates kõige ebameeldivam on prügikast, mille kaant tuleb käega avada. Prügi tähendab ju mustust ja sageli on ka prügikastid mustad ja siis pead sa kätega seda kõike puutuma, mis on äärmiselt ebameeldiv. Ja siis on veel need pedaaliga prügikastid, mis väga harva töötavad :) Sa muudkui astud pedaalile, kuni prügikast lausa ümber kukub aga kaant ikka lahti ei saa. Tallinnas on üks söögikoht, kus leti ees nurgas on prügikast, mis reageerib liikumisele. Niikui sa sellele liiga lähedale astud, see avab ise oma kaane ja justkui ootab prügi enda kõhtu. See käitub nagu lemmikloom, kellel kõht tühi on. Aga kui elekter ära läheb, see prügikast enam ei avane.
Te panite kindlasti tähele, et iga prügikasti sees on kilekott. Oli aegu, kus oli vaid prügiämber, ei mingit kotti seal sees. Ja see ämber pidi olema kinniste külgedega, et sinna sattunud vedelikud ja muu läga välja ei pääseks. Nüüd väike ülesanne teile, minge küsige oma vanematelt või vanavanematelt, kuidas nende nooruses prügiämbritega toimetati, kui polnud prügikotti, mis eraldi välja viiakse kuhugi. Tollal põhiprobleemiks olid toidujäätmed, mis prügiämbri külge kinni tahtsid jääda.
Ja vaadake, milliseid prügikaste, konteinereid jms üldse olemas on.
Jõudu ja põnevust!
Merike
Narva Soldino Gümnaasium / Bambos
Nikita N, Jegor L, Alina B 9A
Me valisime pingid, sest see on kõige populaarsem mööbli asi. Nad asuvad kooridoris, spordi riidehoiatuses ja spordisaalis. Pingid on tehtud puust ja metallist. Pingid on vaja, et puhata vahetunnis, istuda ja lamada nagu voodis.
Tere noored!
Pingid on hea valik. Istuda inimesele ikka meeldib. Istumiseks on loodud väga erinevaid vorme ja võimalusi. Kõik algab funktsioonist, miks istutakse ja kuskohas. Aga mille poolest pink erineb toolist? Seal on võimalik mitmekesi istuda ning pingi peal istuvad vabatahtlikult lähestikku koos vaid need inimesed kes omavahel tuttavad ja sõbrad või üksteisele vähemalt sümpaatsed. Ehk et pink sageli räägib meile selle peal istuvate inimeste omavahelistest suhetest. Ja kehakeel reedab, kui keegi istub seal sunniviisiliselt. Ku pingil istub inimene, kes teile ei meeldi või kellega te läbi ei saa, te ju ei istu ometi tema kõrvale? Muidugi juhul, kui te teda kiusata ei soovi :) Tänapäeval kipub pinke vähemaks jääma, kuna inimesed eelistavad privaatsust. Ja sageli eelistatakse inimesega suhelda talle otsa vaadates, mis on pingi peal natuke keeruline. Seepärast on pingid kohtades, kus inimesed istuvad eesmärgil vaadata ühes suunas, mitte üksteise suunas. Nagu spordisaalis, kus kõik vaatavad eemaltoimuvat tegevust. Ehk et kõik algab põhjusest ja keskkonnast, miks ja kus istutakse.
Jõudu ja rõõmu
Merike
Narva Soldino Gümnaasium / EDU
Viktoria Vorobjova, Sofija Mikishko, Anastasia Zukova, Diana Gukovskaya
1. Laboris ripub seinal peegel. Ta on tehtud klaasist ja puust ümbris. Peegli abil on võimalik vaadata iseenda ja parandada soengut.
2. Tüdrukute riietusruumi seinal asub suur peegel. Ta on tehtud klaasist. Peegli abil tüdrukud võivad teha hobusesaba kehalise kasvaatuse tunni jäoks.
3. Garderoobi seinal kõlkub suur peegel. Ta on tehtud klaasist ja ümbris värvilisest puust. Selle peeegli abil õpilased võivad ilusasti panna kaelale salli.
4. Tüdrukute tualetis lotendab ristküline peegel. Ta on tehtud klaasist ja tumedast puust. Peegli abil tüdrukud parandavad meki.
Tere noored!
Peeglike peeglike seina peal...
Aitäh teile selle töö eest. Olete valinud objekti, mida tänapäeval kõik inimesed kasutavad kasvõi paar sekundit päevas. Me oleme harjunud arvama, et peegel ei valeta, kuid...siiski siiski... see näitab ju peegelpilti ehk et kogu maailm mis sealt vastu vaatab on nö ümber pööratud. Peegel on miski, millelt on mõnel inimesel väga raske pilku ära saada. Kui see kusagil seina peal on, siis ikka silm kiikab aegajalt sinna suunda. Ja peegel ka paljundab asju. Kui peegel on ruumis, siis kõik see mis sinna paistab, kahekordistub.
Kui nüüd rääkida peegli materjalist, siis põhiliselt koosneb see klaasist. Klaasleht on aga painduv. Kas olete sattunud kõverpeegleid nägema? Sageli on lõbustusparkides kõverpeeglitega kaetud tuba. See on ruum või palju ruume, kus peegleid on painutatud kas väljapoole, sissepoole või lainesse. Kui väljapoole, siis muutub kõik laiemaks, siis näete millised te olete, kui näiteks 300kg kaalute. Või kui sissepoole, siis olete nii kõhnad, et paistate peaaegu läbi.
Peeglitega saab ka päikesejänkusid teha või kui ruumis on natuke liiga hämar, pange peegel sellise seina peale, kust peegeldub õuevalgus ja teil on toas kohe rohkem avarust ja on valgem.
Soovitan uurida, kuidas peegel leiutati ning millal see kõigile kättesaadavaks muutus ning milliseid tähendusi see endas veel kannab, kasvõi muinasjuttudes :)
Häid avastusi
Merike
Kommenteerivad: Merike Rehepapp