Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #2b: Bioloogika!
Uurige teisi liike oma koolis.
Narva Pähklimäe Gümnaasium / Blobism
Milena Tašmetova
Alina Goidova
Sofija Mosjakina
Alina Issajeva
Tere, me oleme BLOBISM ja me valisime ülesanne 2b: bioloogika.
Meie koolis on ligikaudu 55 klassiruumi ja igas klassis on prügikast, mida regulaarselt vahetatakse. Kooli territooriumil on ka prügimäed. Meie lõputus gifis näitasime, et isegi kui keegi prügi maha viskab, võtab ta selle kindlasti üles, kuna meie kooli õpilased on linna ja kooli puhtuse eest. Siis viiakse prügi jäätmete kogumispunktidesse.
Head päeva!
Super loominguline gif taskuräti eluteekonnast, see pani kohe mõtte jooksma ning kaasa elama! Mind hakkas huvitama, millised on need prügimäed teie kooli territooriumil. Kirjelduses märgite, et teil on igas klassis pürgikast. Kindlasti on lisaks sellele prügikaste ka väljaspool teie klassiruume. Mis võiks olla kogu see töö ja prügi hulk, mis sealt tekib? Kas klassiruumides on ainult üks olmeprügikast või ehk ka sorteeritakse midagi? Kas seda süsteemi annaks teha kuidagi lihtsamaks, paremaks? Kuidas võiks näha välja süsteem, kus tekiks võimalikult vähe päris prügi, mis jõuaks jäätmejaamadesse - kas midagi annaks vähendada ja kuidas? Kas näiteks toidujäätmed saaks kuidagi kooli territooriumil kompostida?
Saue Gümnaasium / Sushi
Harriet Grünberg, Kathariina Katrel Kaseväli
Käisime meie koolis ringi ja uurisime erinevaid toataimi. Olime veidi üllatunud, kui vähe neid oli, kuid pildistasime üles nii palju kui saime. Kindlasti peaks koolis rohkem taimi olema, see teeb koolimaja palju hubasemaks! Lisasime ka pildi meie kooli akvaariumist.
Hea töö! Tihti on nii, et kui asute midagi konkreetset uurima, avastate juba tuttava keskkonna kohta midagi üllatavat - antud juhul saite aru, et rohelust on liiga vähe. Kas olete mõelnud, miks teeksid taimed koolimaja hubasemaks? Tõesti on tõsi, et uuringute järgi inimeste stressitase langeb ruumides, kus inimene saab taimi vaadelda. Miks see nii on? Uurige välja!
Saue Gümnaasium / Uno paralelo
Tiina Irula
Kadi Erendi
Kertu Madelene Ladva
Nele Salusaar
Valisime langenud lehed sellepärast, et on sügis ja lehed on ilusad. Lisasime kive, sest oli vaja rohkem maalähedust.
Nautige alles jäänud sügist!🍁🍂
Näen, et olete kooliõues leiduvast kokku pannud ühe põneva maakunsti (land art) teose! Mulle meeldib, et pilt on informatiivne ja aitab üsna hästi ette kujutada, milline keskkond teil kooliõues on, aga väga väikselt ja kompaktselt ning raamitletult.
Kui teid huvitab maakunst, saate google otsinguga "land art" leida palju põnevaid näiteid erinevatest kunstnikest, kes, nagu teiegi töö juures, komponeerivad kokku looduses leiduvaid väikesedi osiseid nagu lehed, kivid, õied. Samuti leidub ka väga suureskaalalisi töid, kus tehakse pinnasetöid, et luua uusi pinnavorme (nt Robert Smithsoni Spiral Jetty) või näiteks ümbritetakse terveid saari kangaga (Christo & Jeanne-Claude). Kõigi nende tööde ühisnimetajaks aga võiks olla see, et need kunstiteosed on enamasti tehtud selle mõttega, et nad on ajutised - neid võib puhuda ära tuulehoog või ära uhtuda järgmine laine. Ka teie teose juures olevast tekstist jääb kõlama mõte, et kõik on mööduv, ajutine ning seega peaksime nautima käesolevat hetke.
Are Kool / Toredad Totsid
Angelika Laretei, Sandra Valgi, Isabela Kakko, Isabel Murru, Liisa- Marie Kangor, Janet Brants, Karoliine Meil, Jane- Liis Kõnnussaar
Kõik koolimajad on erinevad- mõni on hubane, mõni mitte. Meie oma on eriti hubane ja rohelust täis. Nurkades, trepikodades, aknalaudadel kasvavad imelised taimed. Kõik on nii lopsakas ja roheline. Me oleme harjunud selle lilleiluga ja mitte keegi ei lõhu ega näpi taimi. Imteleme silmadega.
Tõesti suurepärane toataimeriik! Kas olete uurinud, kes on selle elurikkise loomise taga? Toas kasvavad taimed vajavad hästi elamiseks palju regulaarset hooldust, kuna siseruumi tehiskeskkond ei paku taimele kõike vajalikku - seega on taimed otseselt sõltuvad oma (inimesest) "hooldajast". Tegelikult on nii ka paljude õues kasvavate taimedega, eriti nendega, mis on imporditud kaugetest paikadest kus klimaatilised tingimused on hoopis erinevad. Mida eksootilisem taim, seda rohkem vaeva peab inimene tema elushoidmiseks nägema - taimel puudub teda toetav ümbritsev keskkond teiste taimede, seente, bakterite, tolmeldajate, õige valguse ning sademetehulgaga ning seda kõike peab siis hooldaja panus asendama.
Are Kool / Vinged Vennad
Kairon Hütt, Gregor Sarapuu, Martti Simson ja Karl- Martin Võigas, Romet Kakko
Kõik, kes Are kooli kooli tulevad, on vaimustatud meie loodusklassist. Koos meiega elavad oma elu paljud erinevad kalad, linnud, teegud, kilpkonn, vihmaussid, kilgid, mardikad. Papagoidega on veel see tore asi, et kui meie tunnis õpime, siis nemad arvavad, et nendega suheldakse ja räägivad meiega kaasa.
Me oleme harjunud, et igal korrusel on akvaarium, kus saab jälgida kalade liikumist, et lindude juttu kostub muu koolisagina sees kolmandal korrusel.
Teil tundub olevat tõesti põnev ja eriline kooliruum! Pildistades loomi märkasite ilmselt, et neid on palju keerulisem pildile saada kui staatilisi objekte - loomad on pidevas liikumises. Vangistuses elavate loomade elukvaliteedi headus sõltub palju sellest, kuidas nende keskkond on inimese poolt disainitud - kas on antud piisavalt liikumisruumi, varjeruumi jms. Elupaik võiks järgida nii paljus kui võimalik looma looduslikku elupaika, et tal oleks mõnus elada. Kui elupaik on liiga väike ja steriilne, siis loomal kindlasti stressitase tõuseb. Samuti on loomad tihti stressis siis kui nad peavad täiesti üksi elama. Kas olete vaadanud oma koolis või kodus elavate loomade elupaika selle pilguga, et kas tal on seal hea elada või miks eri loomadel on tehtud erisugused elupaigad? Kuidas peegeldab tema elupaik looma käitumise ja eluviisi eripärasid?
Kommenteerivad: Jaana Ahlberg
Jaana Ahlberg on maastikuarhitekt, kelle huviks on elurikkus linnas. Selle edendamiseks loob ta MTÜ’ga Elukas erinevaid ruumilisi sekkumisi, on tegev kogukonnaaedades ning jätkusuutlikku/