Ülesanne #2b: Bioloogika

Uurige teisi liike oma koolis.

Kommenteerivad: Töid kommenteerisid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks.

Karin Bachmann ja Mirko Traks on maastikuarhitektid. Neil on oma büroo nimega Kino, kus nad kujundavad seda, mida on esmapilgul ehk kiusatus nimetada tühjaks ruumiks majade vahel: platse, tänavaid, mänguväljakuid, parke, sportimis- ja puhkealasid, lavasid, aedu ja veel palju muud. Loomulikult pole need sugugi tühjad, vaid elu ja tegevust täis välieluruumid, nagu Karinile ja Mirkole endale meeldib öelda.

Kino FB

Mart Reiniku kool, 8. ja 9. klass

Karl-Martin Voovere, Aurora Ruus, Karoliina Lorenz, Tanel Lukk, Mia Marie Randaru

''Tartu Mart Reiniku Kooli õpilaste 2. ülesanne piltides.'' (Kooliruum'16)


Suure-Jaani Kool, 7. klass

“Uurisime meie kooliruumi jäävate puude liike. Kokku kasvab meie kooli ümbruses kümme erinevat liiki puid. Tegime fotod nende tüvedest.” (Kooliruum'16)

Kommenteerivad:

Töid kommenteerisid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks.

Linnapuude liikide valimisel kiputakse pigem otsima õisi ja värvikirevaid lehestikke, kuigi tegelikult annab linlasele elamuse justnimelt koore muster ja tekstuur, sest suurel puul algavad oksad kõrgelt ja inimese silma (ja käe) kõrgusel ongi ainult koor. Olete selle targasti üles leidnud! Erinevate puukoorte kõrvuti asetamine näitab kenasti, kui erinev on iga liigi koor ning milliseid kordumatuid mustreid on puu võimeline tekitama. Samblaga, rõmeline, pikitriibuline, lõhestunud, soomustega, sile… Võimalusi on tohutu hulk, lisaks veel värvitoonid. Puukoor on ainuke puu osa, mis jääb vaataja silme ette terveks aastaks. Õied närbuvad, viljad kukuvad, lehed varisevad, kuid koor püsib. Seega on igati asjakohane erinevatele kooretüüpidele tähelepanu juhtida, nende ilu avastamiseks välja panna. Väga hea töö!


Väätsa Põhikool, 6. klass

Jana Sirli Suur, Els Juhvelt, Anu Agnes Kerge

“Vaatlesime biolaguneva kraami teekonda läbi kooli.” (Kooliruum'16)

Kommenteerivad:

Töid kommenteerisid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks.

Leidlik ja lihtne! Väga väheste joontega on tehtud selgeks põhiline: kui palju osalisi, ressursse ja aega on kaasatud ka kõige väiksema ning tähtsusetuna näiva asja utiliseerimisse. See üks banaan kasutab ebaproportsionaalselt palju ja suuri maanteid, lennukeid, autosid. Vaevalt, et keegi banaani süües sellist teekonda endale ette kujutab. Pildirida võib pikendada ettepoole piltidega banaani kasvatamisest, korjamisest, pakkimisest, lennutamisest… Lihtne koomiks on hea vahend, kuidas vaatajale n-ö pähe pugeda ja meelde tuletada, et tarbijatena oleme kõik olulised osad igast ahelast ning on paljuski meie teha, et jäätmed jõuaksid võimalikult väheste vahemaandumistega tagasi ressursiringlusse. Tubli töö!


Oled jõudnud lehekülje lõppu.

Lehekülge ei leitud, vabandame!