Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Kärdla Põhikool / Kuldsed kartulid Kärdla Põhikool / Teletupsud Saue Gümnaasium / Nora Saue Gümnaasium / Daniel Saue Gümnaasium / Suitsuandur Saue Gümnaasium / Maasikad Saue Gümnaasium / Kermo lemmikud gangsterid Saue Gümnaasium / LL Püha Johannese Kool / Värvilised kustukummid Pelgulinna Gümnaasium / PelguRUUM Võru Kreutzwaldi Kool / Sipsikud Elva Gümnaasium / Elva Männikasvud Antsla Gümnaasium / Hauka arhitektid Avinurme Gümnaasium / Heiko, Ott ja Märt Avinurme Gümnaasium / Reeno ja Miina Avinurme Gümnaasium / Artur, Matthias ja Reimo Pähklimäe Gümnaasium / Der Betonmischer Pähklimäe Gümnaasium / Gelrina Pähklimäe Gümnaasium / StreamLining Pähklimäe Gümnaasium / Toxicity Pähklimäe Gümnaasium / Robotic Pähklimäe Gümnaasium / Gaudi õed Pähklimäe Gümnaasium / Kunst Pähklimäe Gümnaasium / Angelitos Lasnamäe Vene Gümnaasium / Tublid tüdrukud Lasnamäe Vene Gümnaasium / GLHF (Good luck, have fun) Lasnamäe Vene Gümnaasium / Bugs Bunny Lasnamäe Vene Gümnaasium / Workout gang Lasnamäe Vene Gümnaasium / Noorus Lasnamäe Vene Gümnaasium / Päästjad Lasnamäe Vene Gümnaasium / LVGg Soldino Gümnaasium / Tüdrukud Soldino Gümnaasium / Kassipojad Soldino Gümnaasium / Inglikesed Soldino Gümnaasium / Lendoravake Soldino Gümnaasium / Tembumehed Soldino Gümnaasium / Kakukene Suure-Jaani Gümnaasium / Mia ja Triin Põltsamaa Ühisgümnaasium / STEN Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7b Põltsamaa Ühisgümnaasium / PÜG 7c Võru Kreutzwaldi Kool / Jane ja Helena Salme Põhikool / Team Salmekad

Elva Gümnaasium / Elva Männikasvud

Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Arvi Laidvee, Marko Pihlik ja Deimo Sarapson

Meie meeskonnas on kolm liiget, seega otsustasime, et teeme kolm visandit ning kolm projekti. Nii saime kolm korda rohkem koguda ideid ja samas tunnetada, mis sobivad meie valitud klassiruumiga.

Projekti kirjeldused

Deimo Sarapson (ideekaksik on ringikujuline diivan)
Minu idee on projektil diivan, mis asetseb kahe kapi vahel, ajajoon ja natuke rohelust. Lisaks mõtlesin jätta õpetaja laua klassi keskele. Õpetaja laua juurde mõtlesin ka lisada väikese kontori kapi, et õpetaja enda asju saaks sinna sisse panna, sest näeme kui suur hunnik asju tal laua peal on ja kui midagi oli vaja üles leida, siis see nõudis aega.

Marko Pihlik (ideekaksik on kott tool)
Minu idee projektis on teha ruumi uutele asjadele. Selleks on vaja eemaldada tagaseinast suur kapp ja asemele paigutada diivan ja raamaturiiulid. Tahtsin klassis laudadest lahti saada, et tekiks palju ruumi ja asendada need kott-toolidega ja suurema pingiga, kus oleks mugav istuda ja lugeda.

Arvi Laidvee (ideekaksik on seinavalgustid ja tõrvik)
Minu idee oli võtta klassi tagaseinast kapp ära ning panna toolid koos laudadega ringiratast. Samuti lisasin kapi kõrvale kaks diivanit, nurgakappi ning üks suur kapp, mis jääb diivanite keskele. Ruumi valgustuseks lisasin projekti seinavalgustid.

Kokkuvõttes vaatasime oma ideed üle ja tegime ühe projekti. Kõik liikmed nõustusid sellega, et vanast kappist klassi tagaseinast tuleb lahti saada ning panna asemele kaks väiksemat kappi ja diivan nende vahele. Õpetaja laua sättisime klassi ette keskele ja õpetaja töövahendite jaoks panime nurga kapi. Ühe seina kujundame ajajoonega, mida valgustavad seinalambid.


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Arvi Laidvee, Marko Pihlik ja Deimo Sarapson

Visand kooliruumi ümberkujundamisest

Kuuenda ülesande lahendamiseks tegime tiimi koosoleku, kus igaüks visandas oma ettekujutuse klassiruumist. Visandatutel joonistel leidub mitmeid ühiseid kui ka palju erinevust, seega lisasime igale pildile ka kirjelduse. Kolm pilti on kirjeldusega ning kolm pilti on õpetajate poolt, kes soovisid ka oma nägemust väljendada antud klassiruumist.

Klassiruumi visandi kirjeldus (Pilt 1)
Marko Pihlik

Klass on täis müstikat, huvitavaid raamatuid ja palju kirjandust. Mööbel ruumis on gootika/paganlikus stiilis. Toa keskel on palju avarust, et teha erinevaid rituaale, et rahustada kirjanduse jumalaid. Ruumi paremas nurgas on diivan, diivani kõrval on raamaturiiul, mis on täis põnevaid raamatuid, mida kirjanduse õpetaja meie jaoks on ette juba valmistanud. Samuti on diivani kõrval ka kraanikauss, mida suurt ei kasutata, sest see võib äkki su käe röövida. Laed on kaetud ämblikuvõrkudega ja tuba ise on ülevalgustatud valguse sähvatustega. Õpetaja enda laua juures valvab tema ustav tool, jälgides oma silmaga kõiki ja kõike. Klassi sisenemiseks on 3 ust, esimene on peauks, teine uks viib õpetaja puhke tuppa ja kolmas uks on väravad vaimumaailma, kus võib sind oodata ees nii vanad sõbrad kui ka uued kogemused. Õpilastele annab võimaluse keskendumiseks oma mõtte maailmas klassis ringi reisivad kott toolid.

Klassiruumi visandi kirjeldus (Pilt 2)
Deimo Sarapson

Joonistatud pilt on kujutatud minu fantaasia järgi ja näidatud on ka asju mis on meie meeskonna poolt eelnevalt välja mõeldud. Pildil on meie klass, klassi keskel asuvad rõnga kujulised diivanid, mille keskel on post, kuhu sisse saab panna raamatuid. Seal saaks raamatu lugeja mõnusalt koos teistega jagada oma elamust, sest rõngas diivanile peaks mahtuma 6-7 inimest, seal on ka veel võimalik teha erinevaid mänge, näiteks äraarvamist. Pildi vasakul poolel on kujutatud kahte raamaturiiulit, mille keskel asetseb diivan, kus on võimalik puhata vahetunni ajal või samamoodi hea koht raamatute lugemise jaoks kuigi sobib ka telefonis olijatele. Diivan ise oleks musta värvi heledast puidust käepidemetega, et sobiks paremini Eesti lipu värvidega. Selle diivani kohal on seinariiulid see on väga hea koht tähtsamate asjade jaoks, sest siis on kõigil sealt hea kohe võtta ei pea peadpidi kappi ronima. Seinal on joonistatud ajajoon, mille peale on märgitud tähtsamate isikute portreed, lisaks ka tähtsamad ajad emakeelel ja Eestil. Lauad on paigutatud seina äärde, õpetaja laud asub samal kohal ehk akna ääres (ruumi alumises nurgal) kuigi tegelt oleks hea kui laud asetseks klassi ees keskel, et õpetaja kõiki õpilasi näeks. Seina värvid pigem võiksid kuidagi kujutada Eesti lipu värve.

Klassiruumi visandi kirjeldus (Pilt 3)
Arvi Laidvee

Alustasin visandi tegemist joonistades ruumilise klassi. Joonisel on tõrvikud, mis näitavad et sein vajab valgust. Joonistasin kapile kulmud, et näidata kurjuse kappi ning sellest tuleb lahti saada. Trellid on akendele tehtud selleks, et mõnikord tunned et oled vangis. Kirstust välja tulev draakoni pea näitab, et klassis võib sündida igasuguseid lugusid seoses kirjanduse ja eesti keele tundidega. Püss õpetaja laua peal näitab Kodanikukaitse suuna/mooduli loengut. Pentagram on klassi keskel, et teha rituaale kirjanduse ja Eesti keele jumalatele. Joonistusel on hiigel diivan, mis ühendab kogu klassi. Veel näeb õpetaja laua peal raamatut ehk raamat, mis on kõikidele inimestele kohustuslik lugemine.

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Ann Kristiin Entson:
Väga kaunid joonistused, olete väga hästi klassi ruumilise kujutamisega hakkama saanud. Tööde detailsus on imeline, iga pisiasi on omal kohal ja juba enne teie lisatud teksti lugemist on joonistused loo suuresti ära rääkinud.

Samuti paistavad teile väga olulisel kohal olevat sümboolika ja detailid, mis aitavad ruumis teatavat meeleolu luua. Eks raamatutemaailm olegi parajalt maagiline, seega teie ideed haakuvad sellega igati. Samas võiksite mõelda ka sellele, et nagu erinevad raamatud loovad erinevaid meeleolusid ja tundeid, võiks ehk ka see ruum oma ülesehituselt aidata erinevate tunnete esinemist.

Kõikidel ideedel on ühiseks jooneks meeldivamate õppimis- ja puhkamisalade loomine. Kõik soovivad paika nii eraldi vaikseks lugemiseks, kui rühmas arutlemiseks ja seda kõike mugavamas keskkonnas, ehk pehmetel diivanitel või kott-toolidel. Siit on teil hea ühiselt edasi minna, tugev idee on olemas, nüüd peate sellele ühise vormi leidma.

Tubli töö ja jätkake samas vaimus!


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Arvi Laidvee, Marko Pihlik, Deimo Sarapson

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs

Koolimajas ringiliikudes märkasime nii mõndagi, mis tahaks värskendust, aga meie valisime
kohe oma koduklassi. See ruum on kasutuses terve koolipäeva ulatuses, seega vaatlemine
toimus põhiliselt peale tunde.
Parema tulemuse saamiseks vastas igaüks eraldi etteantud küsimustele. Seejärel
kirjutasime välja erinevad ja sarnased vaatlustulemused ning tegime kokkuvõtted.
1. Miks on see koht koolimajas oluline?
Meie tiimi arvates on tähtsamad märksõnad järgmised: eesti keel ja kirjandus,
loomingulisus, loovus, suhtlus, arenemine, populaarne. Seda klassi kasutavad igal
koolipäeval 7. - 12. klassi õpilaste poolt
2. Kes seda kohta kõige rohkem kasutavad?
Kasutajaskond on terve koolipere, kes tuleb õppima ühte maailma raskemat keelt
(heas mõttes).
3. Millised kolm sõna kirjeldaksid just seda kohta koolimajas?
Kolm erilist sõna, mis seda klassi kirjeldavad on järgmised: valge, inspireeriv, oma
ajalooga.
4. Kuidas siin liigutakse? Skeem
Klassiruumis kõndimine osutus pigem aeglaseks. Klassi sisenemisel liigutakse enda
kohtadele, tunni lõppedes lahkuvad õpilased sama rada pidi klassiruumist välja, seega
tihedalt asetsevad lauad ja toolid mõjutavad liikumistrajektoori.
5. Milline on selle koha sisustus?
Klassis on uued lauad ja toolid, valge tahvel, õpetaja töökoht ning väga vana ja
kulunud, pruun seinakapp. Ruumis on kraanikauss, mis asub tagaseinas.
6. Kuidas see koht kõlab?
Klassi sisene kõla tekib vastavalt olukorrale. Tavaliselt on kuulda tunnis taustaks
JAZZ muusikat ja tunni teemalist juttu, kuid vahepeal on klassis ka vaikus.
7. Mismoodi siin lõhnab?
Mingit erilist lõhna klassis ei ole, võibolla natuke tunneb raamatute aroomi
8. Milline on valgus?
Klassi valgust mõjutavad kellaajad. Meeskonna andmete põhjal on päikesepaiste ajal
valge ning ka siis valge, kui põlevad lambid. Kui väljas on pime, siis on klassiruumis
pimedus.
9. Kuidas sa ennast siin tunned?
Meeskonna arvates on klassiruum hetkel üsna tavapärane, aga me näeme võimalust klassi
muuta mugavamaks ja omapärasemaks.
Mõõda see koht ära. Joonistada plaan ja märkida ka ruumi kõrgus

Kommenteerivad:

EKA arhitektuuriteaduskonna tudengid

Ann Kristiin Entson:
Olete teinud väga tubli analüüsi, mille abil on ka minul, kes ma selles ruumis kunagi viibinud ei ole, väga lihtne seda klassiruumi ette kujutada. Klassiruumi skeem on kenasti teostatud, eriti põnev oleks näha seda, kui õpilaste ja õpetaja liikumised oleksid märgitud erinevate värvidega, see aitaks eriti selgelt eristada, kus ja kuidas keegi liigub. Sellist liikumist võiksite ühes tunnis jälgida ja üles märkida, võib-olla leiate sealt huvitavat infot, näiteks õpetaja lemmiku seisukoha või kõige tihedama ja hõredama "liiklusega" koridori.
Teie skeem toob väga hästi esile, kui ühetaoline on klassiruumis liikumine ja tunnis istumine. Ometi on eesti keel ja kirjandus väga loomingulised, nagu te ka kenasti välja tõite, seega ka ruum võiks seda loomingulist soodustada.

Väga tore, et olete valinud ruumi, millega ise tihedalt kokku puutute, nii on teil omast kogemusest kindlasti kogunenud kuhjaga ideid, mida selle ruumiga edasi teha. Ootan teie ettepanekuid suure huviga!


Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Marko Pihlik, Arvi Laidvee, Deimo Sarapson

Sättisime telefonid salvestama ja alustasime neljanda ülesande lahendamist. Paaril päeval kõndisime koolimajas ringi, hoidsime telefonid avatud nii tunnis ja ka vahetunnis. Hakkas tunduma, et erilist tähelepanu tõmbavad endale sellised kooliruumid nagu arvutiklass, söökla, võimla ja garderoob.
Teeme lühiülevaate igast salvestusele jäänud kohtadest
Arvutiklass - vaikne, iga heli on selge, puudus kaja
Söökla - üpris lärmakas, inimeste vaheline vestlus täitis ruumi, sinna lisandus nõude kolin, heli vibreeris
Võimla - pallilöögid kostuvad valjult ja pikalt, tundub, et seinad on üksteisest kaugel, heli kajab
Garderoob - selgelt on kuulda jope krabinat, jalanõude vahetust ning ukse kinni minekut, millele järgnes täielik vaikus

Tegime järelduse, et väiksemad ruumid, kus puudub kaja ja on vaikne ning sobivad paremini õppimiseks, meeldisid meile rohkem.

Kommenteerivad:

Kristi Kiilu

Teie esitatud töö pikemad salvestatud lõigud võimaldavad helilisse keskkonda süüvimist ja sellel enda kanda laskmist. Fantaasia saab lennata arvutiklaviatuuri toksimise, pallipõrgete ja salvestaja naerupahvaka, riideruumi hääte (sh laulu) taustal. Kui põnev on kujutleda neid inimesi kooliruumis koos paljude teiste detailidega! Olete tabanud põnevaid helisid ja teil on olnud kannatust neid ka salvestada pikemalt, mis teeb töö eriti nauditavaks. Süüvimise oskust asjade sh ka helide olemusse hoidke ikka alles – see viib teid avastusteni! Edu!


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Marko Pihlik
Deimo Sarapson
Arvi Laidvee

Elva gümnaasiumi maja sai aasta tagasi uue ja ilusa fassaadi, sellest tulenevalt ei saa me mõõta üksikult paneeli, mis enne remonti oleks olnud täitsa võimalik. Ka sammudega ei saa me mõõta, sest turvaline piirdeaed, mis on ehitatud ümber jalgpalliväljaku, jääb sammude lugemisele ette.
Otsisime veel võimalusi ning leidsime, et mõõdame oma koduklassi ära, seejärel teisendame koolimaja ümbermõõdu samadesse ühikutesse. Kuna me asume eesti keele ja kirjadusklassis, siis mõõtühikuks on raamatud.
Klassi mõõtmiseks võtsime järgmised raamatud: M. Väljataga “Kirjandus ja selle liigid” 17,0 cm, A. Nahkur “Kirjandus realismist postmodernismini” 16,5 cm,“Maailmakirjandus 2.osa” 14,5 cm, S. Nootre “Kirjanduse kõnekus II osa” 21,0 cm ja E.Kraut jt “Eesti õigekeel” 17,0 cm. Sättisime raamatud laudadele üksteise kõrvale ja teostasime mõõtmist. Tulemuseks oli klassi ümbermõõt 163 raamatut, millest “Eesti õigekeelt” oli 69 eks, “Kirjandus realismist postmodernismini” 24 eks, “Kirjanduse kõnekus” 32 eks, “Kirjandus ja selle liigid” 21 eks ja “Maailmakirjandus 2.osa” 17 eks.
Oma kooli ümbermõõdu leidmiseks kasutasime maja plaani, mille saime ehitajalt. Mõõtsime ära koolimaja ümbermõõdu, milleks saime 2282 raamatut, kus “Eesti õigekeelt” on 966 eks, “Kirjandus realismist postmodernismini ” 336 eks, “Kirjanduse kõnekus” 448 eks, “Kirjandus ja liigid” 294 eks ja “Maailmakirjandus” 238 eks.
Koolimaja kõrguse mõõtmisel jäime kindlaks oma mõõtühikule, mis on raamatud. Raamatute hulga määramisel kasutasime laudimeetrit. Laudimeeter, lühend lm (ingl. linear metre of shelving), on raamatute hulga mõõtühik riiulipinna pikkuse kaudu ning 1 laudimeeter on 1 meetri pikkune keskmiselt 26 cm sügav, 37 cm kõrge ja mahutab keskmiselt 35 köidet raamatuid. Koolimaja kõrguseks saime 459 eks.

Kommenteerivad:

Mart Laanpere

Interdistsiplinaarsus on moes, olete kirjandusmõõdikuga koolimaja mõõtes ajastu närvi tabanud :-) Praegu veel saab raamatu füüsilisi mõõte kasutada ruumi mõõtmiseks, 20 aasta pärast on kõik raamatud üksnes digikujul ja siis ei saa enam keegi aru, et raamatul võiks olla ka füüsiline mõõt pärismaailmas (lisaks failisuuruse kilobaitidele, mida on raske pikkuse mõõtühikuna kasutada). Aga ju siis hakatakse mõõtma klassiseina raamatuteksti pikkuse abil. Siinkohal teile veel üks nuputamisülesanne - millise fondi peaks e-raamatus valima, et kõikvõimalikud 100-tähelised tekstilõigud oleksid sama pikad? Kui vaatate seda minu kirjutatud teksti, siis "i" täht võtab siin ju kolm korda vähem ruumi kui näiteks "m".


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Marko, Arvi, Deimo

Meie töö sisaldab kehaasendeid teatud olukorras ja eriline tähelepanu jääb kätele. Igas situatsioonis tundub kätte asetus alati erinev. Oma joonistustega proovime selgitada nende tähendust.

Näiteks esimesel joonistusel on näha kuidas me tavaliselt saisame seljakott seljas, vesteldes õpetajaga või raamatukoguhoidjaga, ning otsime kuhu käsi hoida, sest käed taskus pole meie arvates viisakas.

Teine joonistus kirjeldab istumist matemaatika tunnis. Antud asend on juba päris tunni lõpus, kus pea vägisi vajub kätele.

Kolmas joonistus väljendab aega, kus saab olla iseendaga, vaade kaugusse tekitab vabadus tunde, soov küünarnuki tundele ja seotud kätele.

Joondu, valvel, vabalt, rivitult! Siin pildil on koolipäeva lõpp - seega rivitult. Käed justkui libisevad taskusse puhkama.

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Olete fookuse seadnud käte asenditele, väga hea point. Käed väljendavad päris palju inimese meeleolu ja on kehakeele üks oluline osa. Ilmselt saate selle lähtekohaga ka edaspidi oma kooliruumi kujundamise juures arvestada, eriti kui selle teema kohta juurde uurida. Mulle meeldivad ka teie joonistused, eriti kaks viimast, mis on väga tõetruud ja väljenduslikud. Selgitused piltide kohta aitavad neid ka paremini mõista. Aitäh!


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Arvi Laidvee, Marko Pihlik ja Deimo Sarapson

Elva on männilinn. Elvas on kool - see on nagu üks tugev mänd, meie tiim tema kasvud - Männikasvud.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Väga armas ja südamlik sissejuhatav tekst. Olete mänginud erinevate kaadrite ja võttepaikadega. Katsetamine on kogu loovtöö alustala. Samas teie töö puhul tundub, et oleks piisanud ka ainult kaadritest, kus seisate männi ees kordamööda ja tagant tulevad käed (võrsed). Oma tekstiga lihtsalt lõite nii tugeva sisu juba. Aga katsetamine ja tegemislust käivad asja juurde. Ja päikseline männituka alune loob eriti toreda mõnusa keskkonna. Tore päikseline teos!