Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Are Kool / Karkass

Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Leho Hiienurm, Markus Steinberg, Endri Hansar, Rauno Luur, Heinar Resev

Are Kooli selle õppeaasta 8.klassi loovtöö on 3.korruse puhkenurga väljaehitamine. Kuna koolis on puudu üks koht, kus saaks teha klassist eraldi rühmatöid, pidada koosolekuid, väiksemate klasside korral läbi viia ka arutlusringi, siis leidsime sellise nurga. Meie, st poiste rühm Karkass meisterdab tööõpetuse tunnis kaks kahekohalist ning kaks kolmekohalist istekohta ( kokku kümnesele kambale), mida saab vajadusel ka ringi tõsta. Meie tüdrukud, Padjakesed, meisterdavad käsitöötunnis lapitehnikas ja tikanditega padjad istumiskohatdele ja seinale seljatugedeks. Kõik peaks valmis saama 13.aprilliks, sest see oleks ühtlasi kingitus Are Kooli 190.sünnipäevaks ja seda nurka saaksid kasutada meie kooli vilistlased.


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Heinar Resev, Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur, Endri Hansar


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Rauno Luur ja Markus Steinberg

Koolitee on meil kõigil erinev: paljud peavad ületama ristteid, et koolimajja jõuda. Ükski tee ei tule otse, alati on vaja õige teeots valida. Nii ka elus: pidev valikute küsimus. Kas või kõige lihtsam- tulla või mitte tulla, õppida või teha endale järjekordne vaba päev. See on nagu muinasjutus: kas valida kergem või raskem teekond.


Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Endri Hansar, Heinar Resev, Markus Steinberg, Rauno Luur, Leho Hiienurm

Kommenteerivad:

Kärt Tomingas

Meeldis, et sain kujutleda. Tore oli vaadata pilti õdusas tuledesäras akendega koolimajast ja koos helide vahetumisega seal mõttematka teha. Ilmekas ja huvitav kulgemine oli. Tekkis ka mingi ärevus. Lõpuakord oli hästi valitud.


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur, Endri Hansar

Kuidas mõõta koolimaja? Ikka rahulikult sammudes võis hooga joostes, mõõtes kui palju aega punktist A punkti B jõudmiseks kulub.
Esmalt mõõtsime terve koolimaja suurust väljast. Mitme katse tulemusena jõudsime selgusele, et kui kiirelt liduda ümber koolmaja, siis kulub selleks meil aega keskmiselt 35 sekundit, kui aga võtta asja rahuliklt, siis lonkides 2 minutit ja 21 sekundit.
Veel olulisem on aga teada, kui kiirelt jõuab koolimaja sees kaugemast nurgast ( III korrus, loodusklass) I korrusel asuvasse sööklasse. Järeldus lihtne- see oleneb kahest asjast: sinu liikumiskiirusest ja selle päeva menüüst. Joostes läbisime vahemaa 16 sekundiga ( näiteks märksõnaks risoto), lonkides 34 sekundiga ( märksõnaks hapukapsasupp).

Kommenteerivad:

Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

See oli väga lõbus lugemine, eriti just hapukapsasupi olulises (negatiivses) mõjus mõõtmistulemustele :-)
Miskipärast ma kahtlustan, et mõõtmistulemus sõltub veel ka nt. ilmast ja sellest, kes teist jooksis - vaevalt, et teil täpselt samad kehalised võimed on. Tagatipuks ei pruugi ju teil kõigil olla ka samad maitse-eelistused hapukapsasupi osas...


Ülesanne #3b: Inventuur

Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.

Endri Hansar, Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur

Kümmekond aastat tagasi toimus Are koolis suur remont ning selle käigus said paljud klassiruumid uue mööbli. Korraga telliti pea kõikidesse klassidesse ühesugused riiulid. Kui tähelepaneliku pilguga koolimajas ringi käia, siis avastadki, et riiulid on klassides väga sarnased. Erinevaks teevad need aineõpetajad ise- osadelt riiulitelt on näha millise aine õpetajale see kuulub, osadelt võib aga välja lugeda kui korralik õpetaja ise on.
Kui me riiuleid pildistamas käisime ja põhjust seletasime, siis osad õpetajad oleksid tahtnud enne sellest teada saada, et riiulid korda teha.

Kommenteerivad:

Tootedisainer Merike Rehepapp

Tere noored!
See on hea tähelepanek, et riiulid on kõik sarnased. Teie juhtumi puhul osutus riiul lõuendiks ja riiuli sisust sai nö pilt, kunstiteos. Psühholoogidel oleks kindlasti palju mõtlemist ja mõistatamist, kes on need riiulite kasutajad. Mina tundsin kohe ära kunstiklassi riiuli. Ja ma polegi päris kindel, kas selle asja nimi on "korralik või korratu", inimesed vajavad erinevat keskkonda enda ümber, et tunda turvaliselt. Kui panete eesti keele ja kunstiklassi kõrvuti ja mõtlete nüüd hetke, millega need õpetajad tegelevad. Eesti (mistahes) keeles on tähed kõik teatud järjekorras, et oleks aru saada millest jutt. Seal peab valitsema kord, teisiti läheb jamaks. Kui sama teha kunstis, muutub see mehaaniliseks ja igavaks. Ei mingit üllatust, loovust, absurdi, võimatust. Iga pintslitõmme on ettearvatav. Mina ei ole küll kunstnik, kuid loomeinimesena on minu töökoht elegantset korratust täis. Igal asjal on sellele vaatamata oma koht ja see näiline segadus sisaldab kõiki neid ideid ja fantaasiat mis selle segaduse lõid. Ehk siis tegelikult valitseb mu töölaual kord, minu kord, kus ainult mina orienteerun.
Saite hea kogemuse teemal, millist keskkonda keegi vajab. Ja see tekib tema ümber tavaliselt ise. Ja siis tuleb koristaja.....!!

Aitäh võimaluse eest enda korratust välja vabandada!


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Markus Steinberg, Rauno Luur, Heinar Resev, Leho Hiienurm

Algklassiõpilased küsivad pidevalt luba, et käia meie kooli ,,loomaaaias", mis tegelikult on loodusklass :)

Kommenteerivad:

Grete Veskiväli

Oi kuidas ma oleks tahtnud, et mul koolis oleks olnud väike loomaaed! Fantastiline loodusklass teil! Kui suur on see ruum, kus nad saavad tegutseda? Kas piirneb ainult puuriga või lasete neil vahel ümbrust ka uudistada? Mis siis saab, kui loomakesed kooli peale lahti pääsevad? Kas te teate oma loomade looduslikku kasvukohta, toitumist, käitumist ja muid eripärasid? Mõelge edasi, kuidas saaks muuta klassiruum loomade vajaduste järgi. Leidke nutikaid ja lennukaid ideid kilpkonnale, põrnikale, hiirele, papagoidele ja tigudele. Ei pea tingimata klassiruumi piiridesse jääma. Äkki saab nende trajektoore muuta ka teiste õpilaste jaoks nähtavaks ilma loomi häirimata..


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Leho Hiienurm, Rauno Luur, Markus Steinberg, Heinar Resev, Endri Hansar

Me testisime oma grupiga põnevaid ja imelikke kohti koolimajas, kus pole varem olnud. Selgus, et hullem on olla kusagil kitsas vahes ja pikali, kui püsti seistes. Ju on võimalus seistes kiiremini minema saada.

Foto 1
Asend: kooli tulekindla ukse taga.
Tunded: seal oli väga kitsas, tundsin end lapikuna, sugugi mitte kaitstuna.

Foto 2
Asend: garderoobi ukse taga.
Tunded: seal oli väga kitsas, meenutas vanglat, klaustrofoobia. Kuigi enne tunde ja vahetundides meeldib meil garderoobis olla, loob omaette olemise tunde, on siiski tore, kui saab sealt koolipäeva lõpuks minema.

Foto 3
Asend: garderoobi jalatsite hoidjal pikutamine.
Tunded: oli hämar, haises, oli kitsas.

Foto 4
Asend: garderoobis mütside alusel pikutamine.
Tunded: hirm kukkumise pärast, ebamugav, kuna oli kitsas.

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Teie töö jätab terviku mulje, meeldib, et piltide juures on kirjeldatud emotsiooni.
Ei tea kas see on teie teadlik valik, et läbiv märksõna on “kitsas”. Mis tähendus sellel teie jaoks on? Võib olla liigute siit edasi ruumi avardamise suunas.


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur, Heinar Resev

Vabadust ei saa keelata ära... puhkenurk on koht, kus saab olla igas poosis, olla nii, kuidas mugavam.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Võttest tuleb esile ilusti vabadus puhata ebaharilikes kohtades. Sooviks näha liikumist, mis teeks teose elavamaks, see ongi üks gifi eelistest. Siiski annab ka üks kaader teie meelsust hästi edasi ja pakub pinget.