Sorteeri:

Tiim

/

Ülesanne

Are Kool / Karkass

Ülesanne #8: Makett

Makett kooliruumi uuest kujundusest.

Heinar Resev, Rauno Luur, Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Endri Hansar

Kahjuks ei jõudnud me Kooliruum 2019 võistluse lõpuks oma töödega valmis. Meie 8.klassi loovtöö kaitsmine toimub 18.aprillil. Küll jõudsime kooli 190.sünnipäeva puhul korraldatud vilistlaste kokkutulekuks puhkenurga tehtud. Lisasime nurka ka 6.klassis meie poolt meisterdatud põrandalambi, mis maakondlikul võistlusel ,,Vanast uus" sai auhinna osaliseks.

Kommenteerivad:

Arhitektuurikooli õpetajad

Teie maketilt on näha juba täpsem istmete väljanägemine, suurus, paigutus. Samuti värvilised padjad, mis veelgi enam karakterit loovad. Teie maketil on näha ka laua kujundust - kas ehitate ka selle?

Proovige ka teie oma istmeid erinevalt paigutada. Kas olete mõelnud, et tulevikus on need kogu aeg ühe koha peal või saab neid vastavalt vajadusele nihutada? Näiteks ringjalt, ridades, hajutatult vms. Proovige järgi!


Ülesanne #7: Projekt

Kooliruumi uus kujundus.

Endri Hansar, Leho Hiienurm, Markus Steinberg, Heinar Resev, Rauno Luur

Tahtsime lisada oma loovtöösse rohkem asju, kuid jäime ajaliselt ja rahaliselt hätta.
Algne soov ol lisada maale, teleri, kotttoole, riiuleid.
Hiljem tuli hea mõte, et lisada rida elektripistikuid, et oleks võimalik oma nutiseadmeid laadida, aga selle jaoks peab olema projekt ning elektrikul oleks palju tööd juhtmetega, lisaks on meie kool sellest õppeaastast telefoni vaba kool.
Nüüd teeme selle puhkenurga 8.klassi loovtööna. Eks näis, milline ta lõpuks välja kukub.
Midagi sarnast on ka mujal tehtud:
https://www.sekretar.ee/uudised/2016/04/13/5-hubast-ja-huvitavat-puhkenurka-koosolekuruumi

Kommenteerivad:

Arhitektuurikooli õpetajad

Olete leidnud väga toreda näite, millest inspiratsiooni saada. Pange tähele neid punkte: erinevad võimalused istumiseks/lesimiseks/toetamiseks, asjade hoiustamiseks, valguse-varju mänguks.

Kuidas viimistlete oma projekti istmed, mille plaanite, nagu aru saan, puidust teha. Kas vajate liivapaberit lihvimiseks või värvite pinnad näiteks elevandiluukarva valgeks? Siin kohal arutage koos terve grupiga, kuidas teie tehtavad padjad ja istmekonstruktsioon omavahel tööle hakkavad - värvid, materjalid (et ei annaks värvi, et pinnud ei lõhuks patjade riiet).


Ülesanne #6: Eskiis

Visand kooliruumi ümberkujundamisest.

Leho Hiienurm, Markus Steinberg, Endri Hansar, Rauno Luur, Heinar Resev

Are Kooli selle õppeaasta 8.klassi loovtöö on 3.korruse puhkenurga väljaehitamine. Kuna koolis on puudu üks koht, kus saaks teha klassist eraldi rühmatöid, pidada koosolekuid, väiksemate klasside korral läbi viia ka arutlusringi, siis leidsime sellise nurga. Meie, st poiste rühm Karkass meisterdab tööõpetuse tunnis kaks kahekohalist ning kaks kolmekohalist istekohta ( kokku kümnesele kambale), mida saab vajadusel ka ringi tõsta. Meie tüdrukud, Padjakesed, meisterdavad käsitöötunnis lapitehnikas ja tikanditega padjad istumiskohatdele ja seinale seljatugedeks. Kõik peaks valmis saama 13.aprilliks, sest see oleks ühtlasi kingitus Are Kooli 190.sünnipäevaks ja seda nurka saaksid kasutada meie kooli vilistlased.

Kommenteerivad:

Arhitektuurikooli õpetajad

Teie idee on väga tore. Kiidan teid ja teie grupi teist poolt, tüdrukuid, et panite jõud kokku - andke tänusõnad ka neile edasi. Nõnda saabki suuri ideesid ellu viia ja kas koos pole mitte palju toredam ühise eesmärgi poole püüelda.

Siinkohal teie joonist vaadates näen juba murekohti - näiteks selliste servade jätmisega istme äärtesse võivad istumisel need jalgadele rõhuvaks muutuda ja pigem valusad olla. Proovige erinevaid stsenaariume lihtsate vahenditega läbi mängida ja tehke sketše kasvõi A4-dele, et milline see iste ikka täpselt olema hakkab. Istme disain on hea ülesanne ja nõuab palju täpsust ja läbimõtlemist.

Samuti fantaseeriga ja joonistage-mängige, kuidas ühte istet veel kasutada saaks. Kas sellel on jalgadele aste, või erinevad kõrgused istumiseks ja toetamiseks või hoopis lauanurk külge monteeritud. Kas seal on üks peidetud riiul, kus saab raamatuid. Ning võib-olla graveerite mõne ilusa sõnumi puidu sisse, mis iga päev naeratuse näole tooks!


Ülesanne #5: Käik objektile

Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs.

Heinar Resev, Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur, Endri Hansar

Kommenteerivad:

Arhitektuurikooli õpetajad

Tublilt tehtud analüüs! Nõnda projektile läheneda aitab kaasa sisuka ja hea tulemuse valmimisele. Oleme teie üle uhked. Lisaks küsimustele ja vastustele lisasite ka fotod ja skeemi, mis on vajalik kohast paremaks arusaamiseks.

Analüüside juures tuleb alati tabada, et mis on konkreetse projekti juures võtmepunktid. Näiteks saab kaardistada valguse liikumist, inimeste arvu ja vanust puhkenurgas erinevatel kellaaegadel, joonistada või pildistada erinevaid viise, kuidas seda kohta kasutatakse ja kui loovad ollakse. Ehk see annab inspiratsiooni ühe mitmekülgse nurga edasiarendamiseks!


Ülesanne #4b: Reis kooli

Uurige kooli saabumise teekondi.

Rauno Luur ja Markus Steinberg

Koolitee on meil kõigil erinev: paljud peavad ületama ristteid, et koolimajja jõuda. Ükski tee ei tule otse, alati on vaja õige teeots valida. Nii ka elus: pidev valikute küsimus. Kas või kõige lihtsam- tulla või mitte tulla, õppida või teha endale järjekordne vaba päev. See on nagu muinasjutus: kas valida kergem või raskem teekond.


Ülesanne #4a: Pst!

Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.

Endri Hansar, Heinar Resev, Markus Steinberg, Rauno Luur, Leho Hiienurm

Kommenteerivad:

Kärt Tomingas

Meeldis, et sain kujutleda. Tore oli vaadata pilti õdusas tuledesäras akendega koolimajast ja koos helide vahetumisega seal mõttematka teha. Ilmekas ja huvitav kulgemine oli. Tekkis ka mingi ärevus. Lõpuakord oli hästi valitud.


Ülesanne #3a: Suurushullus

Mõõtke koolimaja ära.

Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur, Endri Hansar

Kuidas mõõta koolimaja? Ikka rahulikult sammudes võis hooga joostes, mõõtes kui palju aega punktist A punkti B jõudmiseks kulub.
Esmalt mõõtsime terve koolimaja suurust väljast. Mitme katse tulemusena jõudsime selgusele, et kui kiirelt liduda ümber koolmaja, siis kulub selleks meil aega keskmiselt 35 sekundit, kui aga võtta asja rahuliklt, siis lonkides 2 minutit ja 21 sekundit.
Veel olulisem on aga teada, kui kiirelt jõuab koolimaja sees kaugemast nurgast ( III korrus, loodusklass) I korrusel asuvasse sööklasse. Järeldus lihtne- see oleneb kahest asjast: sinu liikumiskiirusest ja selle päeva menüüst. Joostes läbisime vahemaa 16 sekundiga ( näiteks märksõnaks risoto), lonkides 34 sekundiga ( märksõnaks hapukapsasupp).

Kommenteerivad:

Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

See oli väga lõbus lugemine, eriti just hapukapsasupi olulises (negatiivses) mõjus mõõtmistulemustele :-)
Miskipärast ma kahtlustan, et mõõtmistulemus sõltub veel ka nt. ilmast ja sellest, kes teist jooksis - vaevalt, et teil täpselt samad kehalised võimed on. Tagatipuks ei pruugi ju teil kõigil olla ka samad maitse-eelistused hapukapsasupi osas...


Ülesanne #3b: Inventuur

Kaardistage oma koolimaja mööbel ja sisustus.

Endri Hansar, Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur

Kümmekond aastat tagasi toimus Are koolis suur remont ning selle käigus said paljud klassiruumid uue mööbli. Korraga telliti pea kõikidesse klassidesse ühesugused riiulid. Kui tähelepaneliku pilguga koolimajas ringi käia, siis avastadki, et riiulid on klassides väga sarnased. Erinevaks teevad need aineõpetajad ise- osadelt riiulitelt on näha millise aine õpetajale see kuulub, osadelt võib aga välja lugeda kui korralik õpetaja ise on.
Kui me riiuleid pildistamas käisime ja põhjust seletasime, siis osad õpetajad oleksid tahtnud enne sellest teada saada, et riiulid korda teha.

Kommenteerivad:

Tootedisainer Merike Rehepapp

Tere noored!
See on hea tähelepanek, et riiulid on kõik sarnased. Teie juhtumi puhul osutus riiul lõuendiks ja riiuli sisust sai nö pilt, kunstiteos. Psühholoogidel oleks kindlasti palju mõtlemist ja mõistatamist, kes on need riiulite kasutajad. Mina tundsin kohe ära kunstiklassi riiuli. Ja ma polegi päris kindel, kas selle asja nimi on "korralik või korratu", inimesed vajavad erinevat keskkonda enda ümber, et tunda turvaliselt. Kui panete eesti keele ja kunstiklassi kõrvuti ja mõtlete nüüd hetke, millega need õpetajad tegelevad. Eesti (mistahes) keeles on tähed kõik teatud järjekorras, et oleks aru saada millest jutt. Seal peab valitsema kord, teisiti läheb jamaks. Kui sama teha kunstis, muutub see mehaaniliseks ja igavaks. Ei mingit üllatust, loovust, absurdi, võimatust. Iga pintslitõmme on ettearvatav. Mina ei ole küll kunstnik, kuid loomeinimesena on minu töökoht elegantset korratust täis. Igal asjal on sellele vaatamata oma koht ja see näiline segadus sisaldab kõiki neid ideid ja fantaasiat mis selle segaduse lõid. Ehk siis tegelikult valitseb mu töölaual kord, minu kord, kus ainult mina orienteerun.
Saite hea kogemuse teemal, millist keskkonda keegi vajab. Ja see tekib tema ümber tavaliselt ise. Ja siis tuleb koristaja.....!!

Aitäh võimaluse eest enda korratust välja vabandada!


Ülesanne #2b: Bioloogika!

Uurige teisi liike oma koolis.

Markus Steinberg, Rauno Luur, Heinar Resev, Leho Hiienurm

Algklassiõpilased küsivad pidevalt luba, et käia meie kooli ,,loomaaaias", mis tegelikult on loodusklass :)

Kommenteerivad:

Grete Veskiväli

Oi kuidas ma oleks tahtnud, et mul koolis oleks olnud väike loomaaed! Fantastiline loodusklass teil! Kui suur on see ruum, kus nad saavad tegutseda? Kas piirneb ainult puuriga või lasete neil vahel ümbrust ka uudistada? Mis siis saab, kui loomakesed kooli peale lahti pääsevad? Kas te teate oma loomade looduslikku kasvukohta, toitumist, käitumist ja muid eripärasid? Mõelge edasi, kuidas saaks muuta klassiruum loomade vajaduste järgi. Leidke nutikaid ja lennukaid ideid kilpkonnale, põrnikale, hiirele, papagoidele ja tigudele. Ei pea tingimata klassiruumi piiridesse jääma. Äkki saab nende trajektoore muuta ka teiste õpilaste jaoks nähtavaks ilma loomi häirimata..


Ülesanne #2a: Inimvaatlus

Avastage seosed inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel.

Leho Hiienurm, Rauno Luur, Markus Steinberg, Heinar Resev, Endri Hansar

Me testisime oma grupiga põnevaid ja imelikke kohti koolimajas, kus pole varem olnud. Selgus, et hullem on olla kusagil kitsas vahes ja pikali, kui püsti seistes. Ju on võimalus seistes kiiremini minema saada.

Foto 1
Asend: kooli tulekindla ukse taga.
Tunded: seal oli väga kitsas, tundsin end lapikuna, sugugi mitte kaitstuna.

Foto 2
Asend: garderoobi ukse taga.
Tunded: seal oli väga kitsas, meenutas vanglat, klaustrofoobia. Kuigi enne tunde ja vahetundides meeldib meil garderoobis olla, loob omaette olemise tunde, on siiski tore, kui saab sealt koolipäeva lõpuks minema.

Foto 3
Asend: garderoobi jalatsite hoidjal pikutamine.
Tunded: oli hämar, haises, oli kitsas.

Foto 4
Asend: garderoobis mütside alusel pikutamine.
Tunded: hirm kukkumise pärast, ebamugav, kuna oli kitsas.

Kommenteerivad:

Anne Tamm-Kivimets

Teie töö jätab terviku mulje, meeldib, et piltide juures on kirjeldatud emotsiooni.
Ei tea kas see on teie teadlik valik, et läbiv märksõna on “kitsas”. Mis tähendus sellel teie jaoks on? Võib olla liigute siit edasi ruumi avardamise suunas.


Ülesanne #1: Tere!

Valmistage oma tiimi tutvustav liikuv gif-pilt koolimaja heas või põnevas kohas.

Markus Steinberg, Leho Hiienurm, Rauno Luur, Heinar Resev

Vabadust ei saa keelata ära... puhkenurk on koht, kus saab olla igas poosis, olla nii, kuidas mugavam.

Kommenteerivad:

Moonika Maidre

Võttest tuleb esile ilusti vabadus puhata ebaharilikes kohtades. Sooviks näha liikumist, mis teeks teose elavamaks, see ongi üks gifi eelistest. Siiski annab ka üks kaader teie meelsust hästi edasi ja pakub pinget.