Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #4b: Reis kooli
Uurige kooli saabumise teekondi.
Saue Gümnaasium / GSK
Kätriin Kondel
Saara Lootsar
Grete Kürsa
See ülesanne oli meil raske. Oleksime soovinud loomingulisemalt läheneda, aga kuna keegi meist ei ole hetkel kodus, ei olnud see võimalik. Otsisime geoportaalist Eesti kaardi ja joonistasime sinna peale oma teekonnad.
Saue Gümnaasium / Arhitech
Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Ron Rooni, Oliver Martin
Meie uurisime kui pikk ja milline on koolitee igal grupiliikmel
: Mathias- 1 km 339 meetrit Marten- 594.13 meetrit Ron- 581.44 meetrit Oliver- 729.39 meetrit
Kõikide õpilaste kooliteed on kantud kaardile ja saime teada, et kolm õpilast lähevad kooli mööda sarnast teekonda ja üks õpilane tuleb teisest suunast.
Kõikide õpilastel on osa teekonnast läbi metsa.
Ühes metsas on sageli näha kitsi.
Kooli läheme vastavalt aastaajale, kas jalgsi või rattaga.
Oleme õnnelikud, et meie reis koolini on läbi metsa ja mööda kõrvalisi tänavaid. Tunneme ennast turvaliselt oma linnas.
Saue Gümnaasium / Kuldne Trio
Kristelle-Ly Kruuleht, Heleri Marion Rüütel, Lisette Marii Kivimäe
Kodust kooli on meil kõigil umbes sama tee. Alustades on meil näha Sauet hommikul vara tegutsemas, inimesed tööle ruttamas kas siis autoga, bussiga või hoopis jala, lapsed lasteaeda/kooli minemas, vanemad inimesed koertega jalutamas.
Kooli juurde jõudes on näha seinale toetuvaid kelke (kuna hetkel on talv), emad ja isad oma lapsi kooli saatmas, lund kaunistamas meie kooli juures olevaid raagus puid ja põõsaid.
Kooli sisse astudes näeme rõõmust pakatavaid lapsi jällegi oma sõpru kohates, õpetajaid lapsi tervitamas ning õpilasi tundi kiirustamas.
Saue Gümnaasium / Sushi
Harriet Grünberg, Kathariina Katrel Kaseväli
Meie proovime oma kooliteed tutvustada selle kaudu, et mis meile selle juures meeldib. Kõige parem on ilmselt see, et me saame turvaliselt kõnniteel kooli minna ning ülekäiguradasid jääb tee peale ainult üks! Teine on näiteks ümbrus. Meie koolitee läheb metsa äärest (mis on talvel veel eriti kaunis) ja ümberringi olevad majad on ka ilusad ning neid on tore vaadata. Kooli ette jõudes on näha väga palju ruumi rataste jaoks, mis praegu väga tähtis pole aga muul ajal, kui inimesed ratastega koolis käivad, on need üsnagist vajalikud. Kindlasti on ka mõned miinused koolitee juures, pikkus näiteks, aga muidu oleme päris rahul oma kooliteega!
Lihula Gümnaasium / Harilik harilik
Melani Alpius, Gerlin Nellis, Emma Kustov, Mareena Metsamaa, Marietta Viherpuu, Hugo Noormets, Joosep Michels, Indrek Kivisalu, Madis Ääremann
Meie tavapärane koolitulek on enamasti selline, et enamus meist tulevad liinibussidega Lihulasse ning sealt edasi jala veel mõnisada meetrit kooli.
On ka neid kes tulevad jala otse kodust kooli, nemad on siis need, kes elavad kohapeal. Soojemal ajal on ka mõni üksik, kes on nt. kooli hilinemise korral tulnud jalgrattaga kooli 6 km kauguselt.
Teatavasti oleme distantsõppel taas ning pidime jällegi kasutama loovust oma seekordse ülesande juures. Kuna me kõik elame enamasti eri paikades, siis ise kohale me ei hakanud minema. Seetõttu panime igaüks paika teekonna hommikul voodist kuni lauani, kus asub meie nö kontor õppimiseks.
Väga loominguline ja hästi kohandatud lähenemine ülesandele! Lisaks muidugi väga toredad pildid ja hästi tehtud skeem, mis kirjeldavad veelgi paremini, et millised asjad toas ja hommiku juures teile olulised on.
Tavapärase kooliteekonna juures on ilmselt igaühel ka õuekeskkonnas sarnased sõlmpunktid, mille järgi kooliteekonda kirjeldaks (näiteks mõni kõver puu, huvitav maja vms). Nende järgi oleks võimalik peast ka joonistada kogu kooliteekond kaardina mida nimetatakse mälukaardiks. Võitegi järgmisel korral kooli minnes mõelda ja jälgida, mis on need olulised kohad õues teie jaoks.
Kommenteerivad: Merlin Rehema
Merlin Rehema on liikuvusspetsialist, kes teeb koostööd erinevate ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõtetega ning Tallinna Ülikooli kultuurigeograafia programmi doktorant, kes on spetsialiseerunud jalgsi liikumisele ning selle toetamisele planeerimismeetmetega. Teadlasena huvitab teda linnas jalgsi liikumise kui transpordiviisi analüüsimine, kuid linnaplaneerija ja aktivistina soovib ta lisaks panustada ka paremasse linnakeskkonda. Ta lahendab linnas kõndimise probleeme nii oma doktoritöös, kui ka oma päevatöös ja läbi mittetulundusühingu Eesti Jalakäijate Liit algatuste. Lisaks on ta Tallinna Ülikoolis õpetanud ka jalakäijasõbralike keskkondade planeerimist, organiseerinud 2016. aastal avalikku debatti Arvamusfestivalil ning jaganud meedias oma arvamusi ja teadmiseid linnatranspordi planeerimise osas .