Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #4b: Reis kooli
Uurige kooli saabumise teekondi.
Narva Pähklimäe Gümnaasium / Värvikontrastid
Elizaveta Zaviyalova
Minu koolitee on 5 minutit. Elan koolile piisavalt lähedal. Mul on 2 võimalusi kooli saada. Esimene on üle tee, kus autod mööduvad. Või teine läbi pargi. Aga esimene variant on lühem ja ma järgin seda.
Saue Gümnaasium / Senku ja Tipsu
Senna Soome, Heleryn Vatsk
Meie otsustasime teha seda ülesannet nii, et mõlemad kirjeldame lühidalt meie teekonda.
Heleryn: Mina lähen kooli ja tulen kooli läbi metsa. Tegelikult ma lähen põhiliselt isegi läbi kahe metsatükki. Esimene metsatee on mu enda kodu juures ja see viib mind Saue jaanitule platsi/lauluväljaku juurde ja sealt lähen üle tee ja ongi juba teine metsatee. See metsatee lõppeb täpslet kooli kõrval. Need n.ö metsateed on üsna erinevad, ühes on väga palju juuri ja teine on suhteliselt ilusti korda tehtud kuigi ka seal on auke. Ma kõnnin kooli umbes 8-10 minutit, oleneb kui kiire mul on, vahel jõuan isegi kiiremini aga see on siis kui olen ikka täitsa hiljaks jäämas kas siis tundi või trenni.
Senna: Mina lähen kooli tavaliselt kas jala, ratta või autoga. Teekond on alati sama. Mul on kooli kõndida umbes 15 minutit, autoga minna 3-5 minutit ja rattaga umbes 5-10 minutit. Tee peal on mu kõrval Palju puid ja ka tööstusi. Siis jääb mu tee peale bensiinijaam ja bussipeatus.
Narva Pähklimäe Gümnaasium / Gootika
Alina Fedossenko, Darja Udaltsova, Anastasia Petrikova ja Vlada Deysner.
Tere!
Sellel tööl me tahaksime näidata teile kuidas me saabume kooli.
Me kõik käime jalgsi ja umbes läheb 10 minutit.
Saue Gümnaasium / W & H
Hanna-Leen Keerov, Marta Jaansoo
Marta:
Siin pildil te näete, et Google Maps annab palju võimalusi kuidas kooli jõuda. Mina olen aga leidnud lühema tee ja seda teed märgistab punane joon.
Mis siis jääb minu kooliteele, mis selle huvitavaks teeb? Alustuseks kõnnin ma tänaval kus on palju maju. Siis pööran metsarajale kus saatjaks kord linnulaul, kord saemüra.
Edasi jääb teele discgolfi rada. Sageli on seal mängimas palju inimesi ja seda on põnev vaadata, kuid vahel tekkib hirm ka.
Pärast discgolfi rada on laululava kus võib näha mängivaid lapsi ja askeldavaid noori. Laululava taga on ka seiklusrada.
Siis möödun laululavast, lähen üle tee ja jõuan järgmisesse metsa. Metsa lõpus võin kohata ka oma tiimi kaaslast ning jõuangi kooli.
Hanna-Leen:
Minu koolitee on umbes 1 km pikk jala minnes kulub mul 8 min ja rattaga 3 min. Tee lõpus ristub mu tee Marta omaga. Pool koolteest kõnnin ma tänaval ja teine pool möödub metsas.
Mis mulle ei meeldi?
Varem ei olnud mets valgustatud ning novembris oli seal sageli väga pime. Samuti on see suurem osa aastast see üpris mudane. Lisaks ei olnud kaua aega sellel tänaval kõnniteed.
Mis mulle meeldib?
Talvel on seal väga ilus jalutada. Mulle meeldib, et ma ei pea tervet kooliteed ainult tänavatel kõndima, tore on kooli minnes ka looduses olla. Lisaks ei ole mul vaja ületada mingeid suuri ristmike.
Saue Gümnaasium / Uno paralelo
Kadi Erendi, Kertu Madelene Ladva, Tiina Irula, Nele Salusaar
Otsustasime kõik oma kooliteededest rääkida.
Kadi koolitee kooli algab 8.00. Ta elab koolile nii lähedal, et ta võib hiljem hakata liikuma. Talvel kõnnib ta, aga kui on kuivem ja soojem tuleb ta rattaga. Ta näeb oma koolitee jooksul umbes kuute maja. Fakt on see, et ta pole seitsme aasta jooksul ühtegi korda autoga kooli käinud.
Nele koolitee kooli algab 7.30. Ta tuleb alati kooli autoga. Ta teekonna pikkus kooli on 11 kilomeetrit. Tavaliselt ta on enne kaheksat koolis Reedeti tuleb ta bussiga kooli ja ta on peale kaheksat koolis.
Kertu koolitee algab 7.55. Ta läbib viite tänavat ja möödub ka kirikust. Ta on koolis ta jõuab vahel 8.05 kooli. Kooli tuleb ta tavaliselt rattaga.
Tiina koolitee algab 7.40. 7.45 on ta Grossi poe ees. Sealt ta kõnnib kooli.
Meie kooli teed on on kõigil erinevad. Üks tuleb kooli eest ja teine raudtee tagant, kolmas metsa tagant, neljas Pärnu maantee tagant.
Kommenteerivad: Merlin Rehema
Merlin Rehema on liikuvusspetsialist, kes teeb koostööd erinevate ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõtetega ning Tallinna Ülikooli kultuurigeograafia programmi doktorant, kes on spetsialiseerunud jalgsi liikumisele ning selle toetamisele planeerimismeetmetega. Teadlasena huvitab teda linnas jalgsi liikumise kui transpordiviisi analüüsimine, kuid linnaplaneerija ja aktivistina soovib ta lisaks panustada ka paremasse linnakeskkonda. Ta lahendab linnas kõndimise probleeme nii oma doktoritöös, kui ka oma päevatöös ja läbi mittetulundusühingu Eesti Jalakäijate Liit algatuste. Lisaks on ta Tallinna Ülikoolis õpetanud ka jalakäijasõbralike keskkondade planeerimist, organiseerinud 2016. aastal avalikku debatti Arvamusfestivalil ning jaganud meedias oma arvamusi ja teadmiseid linnatranspordi planeerimise osas .