Sorteeri:
Tiim
/
Ülesanne
Ülesanne #4a: Pst!
Kuulake, mis hääli koolimaja teeb või kuidas hääled koolimajas kõlavad.
Saue Gümnaasium / Uno paralelo
Kadi Erendi, Nele Salusaar, Kertu Madelene Ladva, Tiina Irula
Kuna koolis ei käinud meie gruppist ühtegi inimest siis pidime midagi välja mõtlema.
Õnneks oli meie ühe gruppiliikme klassiõde koolis siis ostustasime kirjutada talle. Ta oli nii tubli ja salvestas meile need helid ja saatis ka need. Saime siis helid koolimaja vaikuse koridorist mis on vaikne, aga mitte kõige vaiksem, siis saime ka salvestuse sööklast mis oli ka üpris tavaline. Esimesel korrusel, kus on algklassi lapsed oli ka päris lärmakas mis on ka tavaline.
Leidlik lahendust, mis näitab, et väljapääsmatuid olukordi ei ole olemas! Vaikus koolimajas on harv ja huvitav. Eriti põnevaks teeb selle kaja, mis üksikute helide kõla võimendab. Söökla hääled on aga vist üsna tavapärased - sellelt heliribalt pole aru saada, et koolis oleks vähem õpilasi. Võib vaid ette kujutada, et milline oleks helimaastik siis kui koolis oleksid kõik õpilased.
Helikeskkonna uurimine on iseenesest ääretult põnev ja seetõttu soovitan, et kui taas kooli jõuate, salvestage erinevaid hääli ise ja tehke seda veidi pikemalt, Kuulake helipilve ja tunnetage selle meeleolu, kõlavärvi ja emotsiooni. See annab teile ruumi ja selle inimeste kohta põnevat infot!
Saue Gümnaasium / Kuldne Trio
Kristelle-Ly Kruuleht, Heleri Marion Rüütel, Lisette Marii Kivimäe
Meie salvestasime seekord helisid karderoobide ees. Meil ei õnnestunud väga palju helisid tabada, sest me saime seda teha alles viimasel päeval enne kui koolid kinni läksid. Saue kool on eriti lärmakas siis kui hakatakse koju minema, lapsed tahavad rääkida üksteisega oma koolipäevast või ka sellest mida nad teevad kui nad koju lähevad.
Kuid mõned helid mis me saime on järgmised:
*Laste omavaheline jutustamine
*Laste riietumine
*Kõndimine
*Naermine
Garderoob on helimaastiku ereduse ja mitmekesisuse mõttes alati hea paik! Olete salvestanud helisid moel, kus see kõlab justkui sordiini all ehk kaetult või nagu läbi filtri (näiteks salvestav telefon on taskus). Huvitav kas see oli taotluslik? Igal juhul jätab see põneva mulje ja aimduse, et helimaastikku soovitakse vaadelda/kuulata distantsilt, jättes "õhu" ja "vaba ruumi" helide ja kuulaja vahele.
Põnev oleks võrrelda kui sama helikeskkonda salvestada mitmel erineval moel - näiteks kolme telefoniga samaaegselt, aga üks otse helimaastiku keskeslt, teine servalt ja kolmas kaugemalt, distantsilt. Sel juhul tulevad ruumi eripärad hästi esile.
Saue Gümnaasium / Arhitech
Mathias Johann Vilokas, Marten Võrklaev, Oliver Martin, Ron Rooni
Meie tiim lindistas igapäeva helisid koolimajas. Meil ei õnnestunud väga palju hääli salvestada, sest aega oli vähe enne distantsõppele jäämist.
Õnnestus tabada:
*pliiatsi kukkumine
*pastaka kinni/lahti klõpsatus
*koolikoti luku sulgemine ja avamine
*asendusõpetaja Erki tund
*akna avamine
*igas lindistuses igapäevane klassimüra, et aru saada kui lärmakas vahest tunnis on.
Olete leidnud põnevad hääli : väikseid nagu pastaka plõksutamine ja kotiluku avamine-sulgemine ja need hääled "suureks" teinud, kui ka valjemaid ja igapäevaselt märgatavamaid hääli nagu tunnihääled ning neile andnud jällegi distantsi, et saaks haarata kogu helimaastikku. Ülesande selgituses kirjutate, et "igas lindistuses on igapäevane klassimüra". Kas panete seda ka tavategevustes tähele? Kas olete sellega harjunud või tuleks püüda seda vähendada? Helide salvestamise mõte ongi just selles, et saada teadlikuks helikeskkonnast meie ümber ning kui vaja, siis seda ka muuta. Mis oleks näiteks kui pliiatsi kukkumine oleks üks valjemaid helisid kooliruumis? Mõttemänguks hea küll, aga siis ei oleks vist kool küll see koht, kus inimesed kohtuvad ja suhtlevad? Või kuidas arvate teie?
Saue Gümnaasium / W & H
Hanna-Leen Keerov, Marta Jaansoo
Seekord oli meil ülesannet teha veidi raskem, sest meil oli selleks aega vaid üks päev ja pidime pärast tundide lõppu kohe koju minema. Üldiselt on meie kool väga lärmakas ja vaikne on seal ainult tundide ajal. Tihti on esimesel ja teisel korrusel eriti vali, sest esimest ja teise klassi õpilastele meeldib karjuda.
Teie helifailide kuulamiseks peab küll väga terane kõrv olema. Väidetavalt on helid mürarikkad kuid kui kuulama asuda, siis tuleb väga-väga kuulmist teravdada, et helisid välja kuulata. Just see asjaolu teeb aga helimaastiku põnevaks - me küll ei kuule enamasti helisid ega taba otsest meeleolu kuid selline sordiini all salvestus annab rohkelt ruumi fantaasiale ja viib rändama kuhu iganes. Ma ei ole üldse kindel, et seal "karjusid" 1 ja 2 klassi õpilased. Võib-olla olid need hoopis kooliruumis elavad haldjad või vaimud? Või füüsika tüüvihikust välja karanud ülesanded.....
Saue Gümnaasium / GSK
Kätriin Kondel
Grete Kürsa
Saara Lootsar
Seekord oli ülesanne meie jaoks raskendatud, sest aega oli vaid üks päev. Koolimajas on meil koolipäeva jooksul väga raske leida vaikset kohta. Proovisime näidata, milline lärm tegelikult koolis on. Muidugi on ka vaiksemaid hetki, aga need on tundide ajal. Peale tunde polnud meil võimalik kooli kauemaks jääda. Pidime leppima lühikese heliklippiga.
Heliklipid ongi erinevad ja nende eesmärk on ka erinev. Praegune lühike, kuid intensiivne helimaastik annab aimu aktiivsest koolipäevast, kus paljude omavahel suhtlevate õpilaste rohkem ja vähem erutatud häältest kujuneb helipilv, kõlamaastik. See on jõuline ja erk. Olete tabanud hetke, kus see on tõenoliselt intensiivsuse tipul. Kui veel midagi sarnast teete, siis salvestage pikemalt - ka sellistel intensiivsetel kõlamaastikel on oma dünaamilisus ehk loomupärane kulgemine - enne kui saabub tipphetk on rahulik algus ja lõpp peab ju ka kuidagi tekkima. Seda helimaastiku kujunemist ja kulgemist on põnev kuulata. Kui saate jälle kooli, siis salvestage seda!
Kommenteerivad: Kristi Kiilu
Kristi Kiilu on ei rohkem ega vähem kui professor – Eesti Muusika ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika õppejõud ja õppejuht. Professor ei ole kuiv teadlane, kes õpilasi päriselus näinud või õpetanud pole. On ikka! Kristi on õpetanud lasteaias, koolis, muusikastuudios ja õpetnud nii soliste kui juhendanud ansambelid ja koore. Praegusel ajal õpetab ta tulevasi muusikaõpetajaid üldhariduskoolidesse ja instrumendiõpetajaid muusikakoolidesse, uurib muusikahariduse ja väikelaste muusikalise arengu küsimusi ning muusikalise õppekeskkonnaga seonduvat. Samuti teeb koostööd mitmete välisteadlastega Islandilt, Rootsist, Ameerikast, Poolast ja mujalt et levitada muusika ja muusikakasvatuse head mõju inimesele, ühiskonnale ja kultuuridele.