Ülesanne #3a: Suurushullus
Mõõtke koolimaja ära.
Elva Gümnaasium
Harry Richard Treier, Franz Joseph Sinimäe, Heiki Vabrit, Kaimer Fomkin, Sten-Martin Sõber
Meie koolis on 16 suurt klassi ja 10 väikest klaasi, meie eksperimendi käigus mahtus väiksesse 62 ja suurde 96 õpilast, seega teoreetiliselt mahub meie kooli klassidesse 2156 õpilast. Meie katse tulemus näitas seda, et klaasi mahub õpilasi palju, kuid hingamiseks õhku jätkus vaevalt kümneks minutiks. Jõudsime tulemuseni, et kui me väiksesse klaasi paneme tavapärase arvu ehk 27 õpilast, siis oleks igal õplasel ruumi 1.3m² ning suures klassis on ruumi 2m². Kui paneme maksimaalse arvu õpilasi, siis väikses klassis jätkusks ruumi 0.36m² ja suures klassi 0.56m².
(Kooliruum'18)
Hea näide sellest, kuidas disainiprotsessis mõõtühik (inimene) võib oma loomulikus kontekstis olla suurem kui ta väliselt joonalauga mõõtes paistab - inimene vajab lisaks lisaks oma pikkusele-laiusele veel ruumi ka liigutamiseks, hingamiseks, koti ja riiete ärapanemiseks jms. Kooli puhul peab näiteks uste ja liikumisteede mastaapide arvutamise puhul arvestama ka eriolukordadega (nt. evakuatsiooniteed tulekahju puhul).
Tallinna Saksa Gümnaasium, 11. klass
Alissa Naaber
“Kõik sai alguse vuntsidest!
Teadupärast on novembrist kujunemas välja vuntsikuu. Liikumine MOVEMBER, millega pööratakse tähelepanu meeste tervisele, eeldab, et selle kuu jooksul paljud mehed vunste ega habet ei aja. Kuna tegemist on viimase novembri ülesandega, tahtsime kindlasti oma töös kasutada sümboolseid vuntse. Otsisime erinevaid loovaid võimalusi, kuidas kooli mõõta, kuni peatusime meie koolimaja arhitektuuril. Nii nagu paljud teisedki koolimajad on ka meie hoone nõukogudeaegne tüüpprojekt, modernistlik arhitektuur, lintakende ja karkass-süsteemiga. Juhendaja abiga jõudsime modernismi suurkujuni – Le Corbusier´ni. Kuulus šveitsi-prantsuse arhitekt, kes töötas 1950ndatel välja inimese mõõtudel välja arendatud proportsioonisüsteemi – Modulor. Olime leidnud oma mõõdupuu, plaan oli ehitada oma Modulor mees! Väga hästi sobis ka Modulor süsteemi kriitika, mis eelistas mehekeha proportsioone. Kuna on november ja tähelepanu meestele on sellel kuul kõrgendatud, lisasime omapoolse vürtsina meie mõõdupuule vuntsid.
Modulor mehe pikkus on maast ülessirutatud sõrmeotsteni 226cm, teised proportsioonid on kuldlõikeliselt 140, 86, 54, jne cm. Teadupärast kavandas Le Corbusier mitmeid hooneid, kus kasutas Modulor süsteemi, mistõttu otsustasime oma kooli näitel uurida, kuidas vastab meie kool Modular süsteemi põhimõtetele. Seega otseselt me ei proovinudki oma kooli pikkust ja laiust mõõta, vaid katsetasime kehaga mõõtmist – antud juhul siis Modular meest mõõdupuuna kasutades. Ühendpildina on hästi näha, kuidas meie mõõdupuu mööda kooli ringi käib ja ruume mõõdab. Ühe huvitava tähelepanekuna leidsime, et meie kooli remonditud koridorides puudutas Modular mees tihti lage või oli sellele väga lähedal.”
(Kooliruum'16)
“Mul oli väga hea meel lugeda seda tööd, seest erinevalt paljudest teistest inimkeha mõõtevahendina kasutanud koolimeeskondadest oli teil ka selleks korralik teoreetiline vundament ja autoriteetsed eeskujud (lausa Le Corbusier ise). Kui aus olla, siis polnud mina oma puuduliku arhitektuurihariduse tõttu sellest Modulor süsteemist kuulnudki. Tänu teie kodutööle tekkis huvi ja sattusin sellest põhjalikumalt lugema – tänud inspiratsiooni eest!”
Pähklimäe Gümnaasium / DAP
Trofimova Darja, Makarova Anna, Ramenskaja Polina
Kui me läksime sööklasse mööda pikka koridori esimesel korrusel, siis me vajusime mõtteisse ja küsisime endalt: "Kui pikk see koridor on?" Pärast seda me otsustasime koridori pikkust mõõta.
Meil oli 3 viisi:
1. Jalad või labajalad, kui täpne olla. Anna mõõtis ja sai, et koridori pikkus koosneb 116 labajalast. Tema labajalg on 28 sentimeetrit pikk.
Ligikaudne arvutus (1) = 116 x 28 = 3248 cm või 32,48 m
2. Kehakasv.
Meie klassikaaslane pakkus meile oma abi, ta lamas ja liigutas põrandal, ja tänu temale me võisime koridori mõõta. Ta on 180 cm pikk. Koridori pikkus on umbes 17 keha.
Ligikaudne arvutus (2) = 180 x 17 = 3060 cm või 30,6 m
3. Suured sammud.
Darja mõõtis ja sai, et koridori pikkus koosneb 33 sammust. Tema suur samm on umbes 92 sentimeetrit.
Ligikaudne arvutus (3) = 33 x 92 = 3036 cm või 30,36 m
Aritmeetiline keskmine = ( 30,36 + 30,6 + 32,48 ) : 3 ≈ 31,15 m
Iga päev umbes 1000 õpilast käivad mööda koridori, et sööklasse jõuda. Kas kõik õpilased teavad, et koridori pikkus on umbes 31 meetrit? Me ei arva, et see nii on. Nüüd me teame seda ja , lõpuks, tahame öelda, et see oli väga lõbus tegevus, kui me mõõtsime oma koridori.
(Kooliruum'19)
Mulle meeldib, et olete korranud mõõtmisi erinevate mõõtühikute abil. Mõõtmistulemuse komakohtade näitamine sajandiku täpsusega sellisel puhul tekitab muidugi küsimusi, sest kolme mõõteviisi abil saadud tulemused erinevad üksteisest mitte meetri sajandiku ega isegi mitte kümnendiku võrra, vaid lausa meetri võrra. Aga tulemus on teil käes ja fotodest on näha, et see tegevus oli ka lõbus - nii pidigi asjale lähenema.
Suure-Jaani Kool, 7. klass
Lota Otsus, Heilika Ventsel, Karen Aasa, Kristel Kuldkepp
“Mõõtmiseks kasutasime villast lõnga. Koolimaja mõõtmiseks kulus 150 grammi lõnga. Meie koolimaja ümbermõõt on kaks paari käpikuid.”
(Kooliruum'16)
“Väga omanäoline ja maalähedane lahendus! Teisendused meetritest (kilo)grammideks ja sealt edasi käpikuteks ärgitavad mõtlema ja seoseid otsima ka paljude muude suuruste vahel, millel esmapilgul justkui üldse üksteisega pistmist pole: näiteks mitme makaronitoru õõnsuse jagu õhku mahub klassiruumi või mitu jalgpalli selle õhuga saaks täita… Huvitav, kas sokkides oleks tulemus väiksem olnud ja kui palju see sõltuks lõnga jämedusest?”
Viljandi Jakobsoni Kool, 8. klass
Sten Talimaa, Karl Raudmäe
“Meie mõõtsime koolimaja ümbermõõdu ning kõrguse. Koolimaja ümbermõõdu leidsime nii ,et kõndisime tavaliste sammudega ümber koolimaja ja meie keskmiseks tuli 516 sammu ümber koolimaja.
Kõrguse saime nii kätte ,et mõõtsime koolimaja ühe külje akende pikkused mõõdulindiga ja saime ühe akna pikkuseks 1.83m. Seejärel mõõtsime akende vahel oleva valge osa pikkuse ja saime 1.45m.
Küljel on kokku 5 valget osa akende vahel ning 4 akent
Tehe: Valgete osade kõrgus kokku 5×1.45(m) =7.25(m)
Akende kõrgus kokku 4×1.83(m) =7.32(m)
Halli osa kõrgus 1m
Kokku: 7.25(m) +7.32(m) +1(m) = 15.57(m)
Kooli kõrguseks saime 15.57(m)”
(Kooliruum '16)
“Teie mõõtmine oli ilmselt kõige täpsem võrreldes teiste seda ülesannet sooritanud koolidega, kuna teie poolt kasutatud mõõtmisviis ja instrument olid minu hinnangu kohaselt kõige väiksema mõõtmisveaga. Ka selgitus oli arusaadav ja foto abil kenasti illustreeritud. Nüüd oleks veel huvitav seda ehitusjoonistega või mõne teise mõõtmisvahendi abil leitud tulemustega võrrelda (erit toda maja kõrguse hinnangut). Mis pakute, kui palju te eksida võisite? 5 cm? 10 cm? 50 cm?”
Kommenteerivad: Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus
Mart Laanpere on haridustehnoloogia vanemteadur Tallinna Ülikoolis, aga varem töötanud ka matemaatikaõpetaja ja koolidirektorina. Tema teadustöö haridustehnoloogia vallas keskendub kooliuuendusele digitehnoloogia toel, õpilaste ja õpetajate digipädevustele, digiõppevarale (sh. digiõpikud ja -eksamid). Ta on vedanud eest mitmeid digi-innovatsiooni projekte nii Eestis (Koolielu.ee, Samsung Digipööre, DigiÕppeVaramu) kui ka nõustanud arendusprojekte välismaal (nt. Hirvehüpe Gruusias, Tuleviku Klassiruum Moldovas).